Kiirgus-ja neeldumisspektrid ning nende uurimine
läbipaistmatute ribadega. Naaberribad paiknevad teineteisest kaugusel D.
Difraktsioonivõrele langeb paralleelne valguskimp. Difraktsiooni tõttu levib valgus igast
pilust mitte ainult esialgses suunas, vaid ka valguse lainepikkusest sõltuvate erinevate
difraktsiooninurkade all. Kui võre taha asetada koondav lääts, siis kõik need paralleelsed
kiired kiired koonduvad läätse fokaaltasandis erinevatesse punktidesse, tekitades sisendpilu
kujutise spektrivärvides.
Tänu spektromeetrile on kerge vaadelda aineid ning selgitada nende koostist.
5
Kahe naaberpilu äärtelt lähtunud kiire käiguvahe on
l = D sin,
Kus D on naaberpilu vastavate äärte vaheline kaugus, nn võrekonstant ja on kiirte
kaldenurk võretasandi ristsirge suhtes. Kui käiguvahe l võrdub täisarvu lainepikkusega:
D sin, = k,
siis esineb interferentsimaksimum