Sissejuhatus Antud referaadi teemaks on kiirgus-ja neeldumisspektrite uurimine spektromeeter- goniomeetri abil. Töö põhimõtteks on anda ülevaade kiirgus-ning neeldumissspektritest ning sellest, kuidas neid spektromeeter-goniomeetri abil uuritakse. Valisin antud teema, sest spektri mõiste ja kõik sellega seonduv jäi mulle keskkoolis arusaamatuks ning kuna nüüd oli võimalus sellest referaat kirjutada, siis seda ma ka tegin. Referaadi esimene osa keskenub teooriale ning räägib spektritest, nende jaotamisest ning millega ja kuidas spektreid uuritakse. Teise osa moodustab koolis tehtud katse. 3 Spekter 17. sajandil hakati sõna "spekter" kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Max Planck
vaatlused on seda ka kinnitanud. Need alghäiritused viivad esimeste galaktikate tekkele ajal, mil Universumis olid kõik kaugused umbes neli korda väiksemad, kui praegu (Universum ju laieneb), ja sealtkandist on ka midagi paista nii kaugelt ja nii ammu säravad meile kõige kaugemad kvasarid. Kvasareid peetakse praegu aktiivseteks galaktikatuumadeks ja seega kuulutavad nad just tekkinud galaktikatest. Kvasarite spektritest vaadeldud neeldumisjoonte põhjal saame rekonstrueerida füüsikalisi tingimusi noores Universumis kauge kvasar on nagu röntgeniaparaat, mis vahepealse aine kenasti läbi valgustab. Nii teamegi,et gaas, millest galaktikad tekivad , on küllaltki jahe. Teisalt saame galaktikate massidest hinnata ürg-galaktikate tasakaalutemperatuuri, mis on üle miljoni kraadi. Kuna me sellist gaasi ei näe, peavad galaktikad tekkima külemate gaaspilvede koondumisel ja põrkumisel.
detekteerimine aine molekul viimine gaasifaasi ioniseerimine fragment-ioonide ioonide teke mõõdetakse tekkinud ioonide massi ja laengu suhted, m/z spekter ioonide arvukus = f(m/z) iseloomulik konkreetsele ainele! Analüüsi tulemusena saadakse ainele vastavad mass-spektrid, spektrid, mida võrreldakse andmebaasides olevate spektritega Näiteid massi-spektritest: 1-butanool 1-bromobutaan bromobutaan 26 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 KROMATOGRAAFIA KASUTAMINE KESKKONNA ANALÜÜSIS Naftaproduktid (vees, pinnases), nende tuvastamine Aromaatsed süsivesinikud (vees, pinnases) Aromaatsed ja alifaatsed org. ühendid õhus
annaabi.ee 
