Spektraalanalüüs, spektroskoop ja spektomeeter
igaüks on pilukujutis.
1859. aastal esitasid Bunsen ja Kirchhoff spektraalanalüüsi meetodi: aine kiirgus on tingitud
elektronide üleminekutest tema aatomites. Iga aine kiirgab talle ainuomast valgust, st prismast
läbilaskmisel saame talle ainuomase spektri. Nagu ei ole kahte ühesugust sõrmejälge, ei ole ka
kahte ühesugust spektrit. Spektraalanalüüsi täpsus on hämmastav: see avastab juba 10 -11
grammi ainet.
Spektromeeter on üldnimetus spektraalriistale, mille detektor(id) võimaldab
mõõta kiirguse intensiivsust ühel või mitmel lainepikkusel
Spektroskoop võimaldab optilisi spektreid vaadelda ja visuaalselt hinnata.
Enamasti nähtava spektriosa jaoks.
Spektromeetrite tüübid
Järjestikune kiirguse intensiivsust erinevatel lainepikkustel mõõdetakse
järjest (üksteise järel).
Paralleel samaaegselt mõõdetakse intensiivsusi mitmel erineval
lainepikkusel mitme detektori abil.