Eem= . Selle kvandi võnkesagedus fem omab aatomi alg ja lõppolekule omaste elektroni tiirlemis- sageduste vahepealset väärtust (näiteks neeldumisel falg < fem < flõpp). Optika on füüsika osa, mis uurib valguse tekkimist (ehk kiirgumist), levimist ja kadumist (ehk neeldumist). Inimlik ettekujutus valgusest on siiani dualistlik (kahene): kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus nagu osakeste (kvantide) voog, levimisel aga nagu laine (elektromagnetlaine). Valguse spektraalparameetrid on lainepikkus (vaakumis) , sagedus f (f = c/), spektroskoopiline lainearv k' (k' = 1/, levinuim ühik 1 cm-1) ja kvandi energia h f (ühik 1 eV). Lainepikkus ja kvandi energia on omavahel seotud valemiga (nm) = 1240 / h f (eV). Elektromagnetlainete skaalal paiknevad sageduse suurenemise (lainepikkuse kahanemise) järjekorras raadiolained, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Optika uurib
nagu osakeste (kvantide) voog, levimisel aga nagu laine (elektromagnetlaine). Elektromagnetlainete skaalal paiknevad sageduse suurenemise (lainepikkuse kahanemise) järjekorras raadiolained, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Optika uurib seda osa elektromagnetlainete skaalast, mille korral tuleb arvestada nii laine- kui ka osakese-omadusi (infra-, nähtav ja ultravalgus ning röntgenikiirgus). Valguse spektraalparameetrid on lainepikkus (vaakumis) , sagedus f (f = c/), spektroskoopiline lainearv k' (k' = 1/, levinuim ühik 1 cm-1) ja kvandi energia h f (ühik 1 eV). Lainepikkus ja kvandi energia on omavahel seotud valemiga (nm) = 1240 / h f (eV). Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, mis tugineb ettekujutusele valgus kiirtest. Geomeetri- line optika on laineoptika piirjuht, mil lainepikkust võib lugeda nulliks.
just sellesse punkti. Elektromagnetlainete skaalal paiknevad sageduse suurenemise (lainepikkuse kahanemise) järjekorras raadiolained, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Optika uurib seda osa elektromagnetlainete skaalast, mille korral tuleb arvestada nii laine- kui ka osakese-omadusi (infra-, nähtav ja ultravalgus ning röntgenikiirgus). Valguse spektraalparameetrid on lainepikkus (vaakumis) , sagedus f (f = c/), spektroskoopiline lainearv k' (k' = 1/, levinuim ühik 1 cm-1) ja kvandi energia h f (ühik 1 eV). Lainepikkus ja kvandi energia on omavahel seotud valemiga (nm) = 1240 / h f (eV). Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, mis tugineb ettekujutusele valguskiirtest. Geomeetri- line optika on laineoptika piirjuht, mil lainepikkust võib lugeda nulliks.
annaabi.ee 
