Prismaspektariaalaparaadi ehituses suunatakse uuritav valgus aparaadi ossa, mida nimetatakse kollimaatoriks. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koonduv lääts. Kollimaator on vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks.Kui koonduvale läätsele langeb paralleelne valgusvihk, siis koondub see läätse fookuses. Kui aga valgusallikas asub läätse fookuses, väljub läätsest paralleelne valgusvihk. Kollimaatoris on valgusallikaks pilu, mille kaudu valgus siseneb spektraalaparaati. Pilu asub läätse fookuses ja kollimaatorist väljub paralleelne valgusvihk, mis suunatakse prismale. Prismas toimub valguse dispersioon, see tähendab, et erineva värvusega valgusvihud hakkavad levima erinevais suundades. Kuna prismale langesid kõik valguslained ühesuguse nurga all (paralleelne valgusvihk), siis väljuvad prismast erivärvilised paralleelsed valgusvihud. Need koondatakse läätsega ühte tasandisse, mis asub läätsest fookuskaugusel
Valguse dispersioon valge valguse lahutumine värvilisteks valgusteks. Kõige enam ja vähem murduvad valguskiired- Kõige enam murdub väiksema lainepikkusega valguskiir(violetne). Kõige enam suurema lainepikkusega(punane) valgus. Vikerkaare tekkimine- Tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Tekib kui paistab päike ja sajab vihma. Spektraalaparaadid ja spektrid: Spektraalaparaadi ehitus ja ülesanne- Spektraalaparaati kasutatakse spektrite saamiseks ja uurimiseks. Selle põhiosaks on prisma või difraktsioonivõre ning kollimaator. Tähtsamad osad ja nende ülesanne Prisma või difraktsioonivõre seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest. Kollimaator vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks. Spektrite liigitus ja nende kirjeldus- PIDEV SPEKTER - esindatud kõik lainepikkused-vikerkaare värvid, üleminek ühelt värvilt teisele on sujuv.
Elektron ei saa sujuvalt üle minna ühelt lubatud orbiidilt teisele vaid peab hüppama. Aatomi energiatasemete hüppelisus on tingitud elektroni laineomadustest. 8. Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon Mistahes mikroosakese asukohta ja kiirust ei saa samaaegselt määrata. Saab arvutada vaid elektroni esinemistõenäosuse teatud hetkel mingis ruumiosas. 9. Milleks kasutatakse spektraalaparaati? - Spektrite üksikasjalikuks uurimiseks. 10. Spektraalaparaatide nimetused ja eristus (vt punkt 1) 11. Spektroskoobi ehitus: kolliminaator -> esimene lääts -> prisma -> teine lääts -> pikksilm -> kolmas lääts 12. Joonspektrite liigid: vt punkt 1 13. Spektraalanalüüsi kasutusi Astronoomias, metallurgias, geoloogias, keemias, põllumajanduses 14. Millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvandi? Kui elektron liigub tuuma poole, siis aatom kiirgab valguskvandi
annaabi.ee 
