· Prisma ei muuda valget valgust vaid lahutab selle koostisosadeks. · Aine murdumisnäitaja on seda suurem mida väiksem on valguse lainepikkus. · Peaaegu kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. 2. vikerkaar: · Vikerkaar tekib siis kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. · Vikerkaar tekib, kuna valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. *SPEKTRAALAPARAADID JA SPEKTRID 1. spektraalaparaat: · Valguse spektri uurimine annab meile infot aatomite ja aine ehituse kohta. · Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. · Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre. · Uuritav valgus suunatakse kollimaatorisse (vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks) · Prismas toimub valguse dispersioon. · Absoluutselt must keha ehk absoluutneeldur. 2. spektrite liigid:
Väiksema Suhteline murdumisn. ehk teise keskkonna murumisn. esimese lainepikkusega valgus kaldub prismat läbides rohkem kõrvale suhtes = ns Absol. murdumisn. nim. keskkonna murdumisn. kui suurema lainepikkusega valgus. Spekter näitab valguse vaakumi suhtes na= c-valguse kiirus vaakumis; v-valguse intensiivsuse jaotust lainep. või sageduste järgi. kiirus suvalises keskkonnas. Dispersiooniks (Newton)nim. Spektraalaparaat on vahend spektrite saamiseks. abs. murdumisn. sõltuvust valguse lainepikkusest. Valguse Pidevspektris on olemas kõik lainepikkused. Joonspekter on spekter näitab, millistest asjadest valgus koosneb. Väiksema ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonte kogum. lainepikkusega valgus kaldub prismat läbides rohkem kõrvale Kiirusspekter (joon- või pidevspekter)näitab, milliste kui suurema lainepikkusega valgus. Spekter näitab valguse
olek. Aatomi ergastatud olek: olek, mille energia on suurem kui aatomi põhioleku. Stat olek: olek, milles aatom ei kiirga.Energiatase: aatomi stat olekule vastav energia. De Broglie laine: mikroosakeste olekut iseloomustav laine. DB lainepikkust ja osakeste impulssi mv seob valem ^=h/mv. Kuna elaktronil on lainelised omadused, sellest ongi tingitud kindlad energiatasemed aatomis ehk aatomi kindlad statsionaarsed olekud. Aatomiorbitaal: ruumiosa, mille täidab elektronipilv. Spektroskoop: spektraalaparaat, milles on spektri vaatlemiseks ja registreerimise seadiseks pikksilm. Spektrograaf: spektraalaparaat, milles spekter jäädvustatakse fotoaparaadile või filmile. Spektromeeter: spektraalaparaat, milles kiirgus muundatakse fotoelemendi või termopaari abil muutuva tugevusega elektrivooluks, mis võimaldab spektri registreerimisel tugineda elektroautomaatika saavutustele. Pidevspekter: spekter, kus üks värvus läheb sujuvalt teiseks-elektromagnetkiirguse sagedus muutub pidevalt
Valguse peegeldumine Valgusest rääkimisel kasutan valguskiire mõistet. Valguskiired levivad sirgjooneliselt. I peegeldamise seadus - Langemis nurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. II peegeldamise seadus - langemisnurk ja peegeldumisnurk paiknevad ühes tasapinnas. Valguse murdumine Valguse murdumine on valguse levimine ühest keskkonnast teise. Murdumisnurk on nurk mis jääb murdumisnurga ja pinnanormaali vahele. Murdumisseadus - langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus ja seda nim. murdumisnäitajaks. Murdumisnäitajad tähistatakse n - tähega. 1.ül. Valgus langeb ühest keskkonnast teise, langemisnurk on 45 kraadi ja murdumisnurk 30 kraadi. leia murdumisnäitaja. Langemisnurk Murdumisnur Murdumisnäitaja ...
seob valem = Pidevspekter-spekter, kus 1 värvus läheb sujuvalt teiseks- elektromagnetkiirguse sagedus muutub pidevalt. Joonspekter-spekter, milles esinevad a)üksikud värvilised jooned tumedal taustal b)üksikud tumedad jooned pidevspektri taustal Kiirgusspekter-spekter, mille tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid. Neeldumisspekter-spkter, mis tekib kui pidevat kiirgusspektrit tekitav valgus levib läbi mingi gaasi või auru. Spektroskoop-spektraalaparaat, milles spektri vaatlemise ja registreerimise seadiseks on pikksilm Spektrosgraaf-spektriaparaat, milles spekter jäädvustatakse fotoplaadile või filmile. Spektromeeter-spektriaalaparaat, milles kiirgus muundatalse fotoelemendi või termopaari abi muutuva tugevusega elektrivooluks, mis võimaldab spektri registreerimisel tugineda elektomagnetkiirguse sagedus muutub pidevalt. Spektrianalüüs-aine keemiline koostise määramine selle joonspektrite alusel.
7. Milleks kas. spektraalaparaate? spektraalaparaate kasutatakse spektrite saamiseks ja uurimiseks. 8. Mis on kollimaator? Kuidas see töötab? Kollimaator on aparaadi osa, kuhu suunatakse uuritav valgus. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koondav lääts. 9. Kuidas käitub valgus läbides klaasprismat? Valgus läbides klaasprismat, murdub ning tekitab 7-värvilise spektri. 10. Mis on spektrograaf? Spektograaf on spektraalaparaat, kuhu saab mattklaasi asemele panna fotoplaadi spektri jäädvustamisks. 11. Mis on spektrometer? Spektromeeter on spektri registreeeimiseks mõeldud aparaat 12. Mis on spektroskoop? Spektroskoop on aparaat, kus kasutatakse pikksilma. 13. Mis on kiirgusspekter? Kiirgusspekter on vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel. 14. Kuidas liigitatakse kiirgusspektrit? Kiirgusspekter jaguneb pidev- ja joonspektriks. 15. Iseloom. pidevspektrit.
SPEKTRAALANALÜÜS Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Kasutatakse joonspektril. Spektraalaparaat optikariist, millega lahutatakse valgus spektriks ja uuritakse seda (nt spektroskoop ja monokromaator). Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1. ei mõjuta aine keemilist koostist; 2. piisab väikestest ainekogustest; 3. ainet saab uurida eemalt (in situ) ilma laborisse toomata. Eelised: · Tundlik meetod · Ta ei muuda aine keem. koostist · On võimalik analüüsi teha suurte vahemaade tagant (nt.tähtede keem. koostis) · Täpne ja lihtne.
Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 10. Valguse disperisoon. Valguse disperisoon-aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. 11. Vikerkaar. Vikerkaar- tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja paistab päike. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 12. Spektraalaparaat. Spektrite liigid. Spektraalanalüüs, mis ja kuidas? Spektraalaaparaat- riist spektrite saamiseks. Spektrite liigid-on kiirgusspekter, mis jaguneb kaheks liigiks: pidevspektriks ja joonespektriks. Pidevspekter on selline , kus on esindatud kõik lainepikkused. Katsed näitavad ,et spektrid annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Kuju oleneb aine temperatuurist.
76. Kuidas ja miks tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib, kui sajab vihma ja päike paistab ja selleks, et näha vikerkaart peame olema päikse ja vihmapilve vahel. Tekib sest valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 77. Milliste optiliste nähtustega vihmapiisas on tegemist vikerkaare tekkimisel? Tegemist on dispersiooniga, et erineva lainepikkusega valguslained väljuvad vihmapiisast erisuundades. 78. Mis on spektraalaparaat? Aparaat, millega saab kindlaks teha valguse spektri. 79. Milline on spektraalaparaadi ehitus? Joonis 1.Spektraalriista ehitus 2.Kollimaatori lääts 3.Prisma 4.Koondav lääts 5.Mattklaas 80. Mis on spekter? Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. 81. Millised optilised seadmed võimaldavad saada spektrit? Prisma ja difraktsioonivõre. 82. Mis on kiirgusspekter ja millised on tema liigid
langemisnurk, murdumisnurk, E kvandi energia, A elektroni väljumistöö, m elektroni mass, v elektroni kiirus, h Plancki konstant, f kvandi sagedus, c valguskvandi levimise kiirus vaakumis. kirjeldada mudelit: laineoptika, elektromagnetväli, kujutis, kujutiste konstrueerimine läätses, spekter nähtusi ja rakendusi: valguse murdumine, läätse kasutamine optikaseadmetes, difraktsioonvõre, selgendavad katted, holograafia, vikerkaar, spektraalaparaat, spektraalanalüüs, polaroidprillid, fotoefekt, päikesepatarei, fotoelement, luksmeeter. Aine struktuur ja XX sajandi füüsika Gümnaasiumi lõpetaja teab mõisteid: aatom, neutron, prooton, energianivoo, peakvantarv, laenguarv, massiarv, keemiline element, isotoop, ergastatud olek, ergastatud oleku eluiga, spontaanne ja ergastatud kiirgus, energiatsoon, keelutsoon, tuumareaktsioon, kiirgusdoos, radioaktiivsus, poolestusaeg, tuumade
annaabi.ee 
