PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter 5 KÖÖGIVILJA Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. LILLKAPSAS........................................................................................3 2. SPARGELKAPSAS EHK BROKKOLI.........................................................4 3. PORRULAUK.........................................................................................5 4. REDIS...................................................................................................6 5. TOMAT................................................................................................7 Lillkapsas
sinakasroheline. Lehed on valku, samuti süsivesikuid konserveritult. kitsad, kujult ovaalsed, ja vitamiine. elliptilised, munajad või süstjad, ülemised lehed on väiksemad ja lühemad. Värv võib varieeruda valgest kollakani. Spargelkapsas e asparkapsas/brokoli Õisik sarnaneb lillkapsa Sisaldab rohkem Keeta, aurutada, praadida, Teda loetakse kapsaste õisikuga. valku,süsivesikuid ja süüa toorelt.Sobib paremini kuningaks. Käesoleval ajal Spargelkapsas moodustab vitamiine kui lillkapsas. konserveerimiseks kui tarbitakse brokolit 98%
Köögi ja puuviljad Köögi ja puuvilju tuleks süüavärskelt, kuna paljud toitained paiknevad koore all. Mahladele tuleks eelistada eestimaiseid puu ja Õköögivilju, kuna mahlade tootmisel kaob palju vajalikke toitaineid. Köögiviljad liigitatakse tarvitavate osade järgi: 1. Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, petersell) 6. Sibulköögiviljad (mugulsibul, murulauk, küüslauk, porrulauk) 7. Mugulköögiviljad (kartul, maaprin) 8. Kaunköögiviljad (uba ,hernes, läätsed)
Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill Aedportulak Põldkännak Põld-võõrkapsas Ürt-allikkerss Salatsigur Endiiviasigur Juursigur Aedsalat Lõhnav kannike Suur mungalill Baklazaan Avokaado Magus paprikas Oliiv Kurk
Kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises Veretrombide ärahoidmiseks Soodustamaks toitainete transporti rakkudeni Vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks Glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas Järglaste saamiseks E-vitamiini allikad Päevalilleseemneõli Rapsiõli Maapähkel Mandliõli India pähkel Oliiviõli Lõhe Päevalilleseemned Spargelkapsas Mandel Kiivi Kreeka pähkel Porgand Sarapuupähkel Tomatid Soovitatav päevane kogus Meestel 10–15 mg Naistel 9–15 mg Lastel 5–7 mg Kasutatud allikad http://www.toitumine.ee/e-vitamiin/ http://et.wikipedia.org/wiki/E-vitamiin AITÄH KUULAMAST!
ja küüntes) Sisaldub antioksüdandi ensüümis Vereplasmas on selenoproteiin P Lihastes on selenoproteiin W Se roll Rakkude oksüdatiivse stressi eest kaitsmine Immuunsüsteemi tugevdamine Kudede elastsuse säilitamine Vananemise aeglustamine Allikad Searasv, õllepärm, oliiviõli, hernes, sibul, küüslauk, pähklid, seened, kapsas, redis, seller, kala(heeringas), spargelkapsas, toornisu, nisukliid, munad, kõrvitsa seemned, mustasõstra lehed, till, mais, tatrik, krevettid NB! Selen ei sisaldu konservides, ainult värsketes toitainetes. Se vajadus Ööpäevane kogus Esindajad Se (mg) Imikud 0,0090,01 Lapsed 0,020,07 Naised 0,100,14 Mehed 0,100,15 Se defitsiit Närvikoerakkude pigmenteerumine
1.4 Täiendavad lisad A la carte restorani menüü EELROAD Caesari salat naturaalne 1/2 7.00eur 109.60eek 1/1 10.00eur 156.50eek kanaga 1/2 8.50eur 133.00eek 1/1 12.00eur 187.80eek hiidkrevetiga 1/2 9.50eur 148.70eek 1/1 13.00eur 203.50eek Küüslaugukoores küpsetatud viinamäeteod, ürdibatoon 11.00eur 172.20eek Kreemjas lillkapsapüreesupp 8.50eur 133.00eek PEAROAD Nora lõhefilee, G 19.50eur 305.20eek rannakarbi-valgeveinikaste, aurutatud spargelkapsas, keedukartul tillivõiga Ananassiga glaseeritud broilerifilee, H ,G 18.50eur 289.50eek koorene estragonikaste, riis, Parmesaniga küpsetatud tomat BBQ seafilee, G 19.50eur 305.20eek mustsõstrakaste, vokitud köögiviljad, ahjukartul toorjuustuga Veise sisefileepihv, H ,G 23.00eur 360.00eek pipra-konjakikaste, aurutatud spargelkapsas, ahjukartul Pasta kukeseentega, 13.50eur 211.30eek rukola salat, röstitud seedriseemned MAGUSTOIDUD Brüleekreem, H ,G 6.50eur 101.70eek
tagamiseks, * 75 g kuivatatud ubades, * 150 g nisukliides, ·valkude, rasvade ning * 265 g kuumtöötlemata või 330 süsivesikute ainevahetuseks, g keedetud spargelkapsas, ·närvisüsteemi normaalseks * 350 g kuumtöötlemata või 500 funktsioneerimiseks, g keedetud lillkapsas, * 840 g maasikates. ·DNA ning RNA sünteesiks, mis on oluline kasvuprotsessis ja organismi rakkude
tervist ning kontrollib seda pidevalt. Kõige rohkem magneesiumi (rohkem kui 100 mg 100 g kohta) sisaldavad erinevad täisteratooted ja aiasaadused: leib, kliid, kaerahelbed, kaerajahu, pruun riis, köögiviljad (eriti rohelist värvi), seesami-, päevalilleseemned, pähklid, oad ja herned. Toiduained, mis ka üsna palju magneesiumi (20-100 mg 100 g kohta) annavad, on järgmised: liha, kala, piim ja piimatooted, juurviljad (v.a. banaanid), spargelkapsas, mädarõigas, peakapsas, till ja tavaline kooritud riis. Ka mõnesse mineraalveesse on lisatud magneesiumi. Osade firmade tooted sisaldavad üle 80 mg magneesiumi ühe liitri kohta. Muidugi ei tohiks ka teise äärmusesse kalduda ja üleliia magneesiumi tarbida. See põhjustaks jälle teisi kaebusi. Pigem jälgige pidevalt oma keha ja murede korral pöördu arsti poole.
tugevdab taime seisukindlust. Samuti soodustab õhuliikumine atmosfäärikoostise reguleerumist. Õhu liikumisega on soodustatud CO2 juurdepääs lehtedele, see jahutab lehe temperatuuri, kuivatab niiskeid taimeosi ja mulda. Samas võib tugev tuul teha kahju. 8) Mullastik Tähtsaim kasvukeskond. Mullad jagunevad: liivmullad, saviliivmullad, liivsavimullad, savimullad, turvasmullad Kergetele muldadele - kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas, sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. Rasketele muldadele - peakapsas, kaalikas, seller, rabarber, mädarõigas. 3. Kasvatustehnoloogiad 1) Valge peakapsas külmakindel. Talub lühiaajalist öökülma. Suure lämmastikuvajadusega. Kõige paremini kasvab parasniiskel ja huuuserikkal mulall. Mulla pH 6...7,5. 1 v 2 korda mullata. 3..4 korda kasvuaegne mullaharimine. Külvisügavus 1...2 cm. Kasvuperioodi alguses on tähtis umbrohutõrje. Sammuti tähtis
Mascarpone- kreemjas itaalia juust. Magustoitude valmistamisel kasutatakse. Minestrone- itaalia köögiviljasupp. Tomat, oad, pasta. Paella - Panna cotta- kreemjas itaalia magustoit (rammus koor, kristallsuhkur, vaniljeekstrakt, zelatiin, värsked marjad) Pavlova- vahukoore ja maasikatega või puuviljadega täidetud bezeekook. Polenta- maisi- või nisutangupuder. Profitroolid - täidistega Ratatouille-köögiviljavokk. Piperade- munaroog paprikaga Risotto Sorbett Spargel ja spargelkapsas Spinat Sushi- jaapanipärane roog. Toored mereannid, riis, norilehe sisse keeratud. Wasabi pasta, soja kaste. Zabaglione- veini-munavaht. Dessert. Tappad- vürtsikad hispaania suupisted. Kõrvale sobib serri. Tortilla Tarte tattin- tagurpidi kook. Karamelliseerunud kaste. Tempura- jaapanipärased taignas paneeritud ja friteeritud mereannid või köögivili. Tiramisu Vichysoisse- püreeritud kartuli-porrulaugusupp. Banana split- terve banaan, vahukoor, vaniljejäätis, mandlilaastud ja maasikad
toimuvad sinu veregrupi ja tarbitud toitainete vahel. Kui sööd oma veregrupile sobimatut toitu, pistad rinda tagajärgedega. 0 - veregrupiga inimesed peaksid sööma palju liha, kala, aed- ja puuvilju. Piirata tuleks teraviljatoodete ja kaunviljade tarbimist. Kaalust alla võtmiseks peaks vältima nisu, maisi, ube, läätsesid, kapsast, roos- ja lillkapsast, lehtsinepit. Head teevad pruunvetikas, mereannid, sool, maks, punasekiuline liha, leht- ja spargelkapsas, spinat. Täiendavad lisandid, mida dieedipidaja võtma peaks, on B-grupi vitamiinid, K-vitamiin, kaltsium, jood, magusjuur, pruunvetikas. Samuti peab koha leidma treeningule: hästi sobivad aeroobika, sõjakunstid, kontaktsed spordialad ja jooksmine. A - veregrupiga inimesed peaksid sööma enamasti taimetoitu. Kasulikud on aedviljad, tofu ehk sojakohupiim, mereannid, teraviljatooted, kaun- ja puuviljad. Kaalust alla võtmiseks peaks vältima liha, piimatooteid, aedube, nisutooteid
Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma mitmekülgselt. Et seda oleks kergem teha, jagatakse toiduained rühmadesse.(2) Vitamiinid aitavad hoida inimese organismi tervemana ja rohkem kaitsta haigust eest, sest inimene on tänu vajalikele vitamiinidele tugevam. A-vitamiin: maks, munad, piim, rasvased kalad; A-eelvitamiin ( beeta-karoteen ): porgand, rohelised lehtköögiviljad, spargelkapsas, kõrvits, paprika ja teised kollased-punased aedviljad-marjad jm. C-vitamiin: värsked puuviljad, mustad sõstrad, kibuvitsa- ja astelpajumarjad, maasikad, tsitruselised, tomatid, kartulid, paprika, mädarõigas, petersell, till, kapsas (eriti palju lehtkapsas), kaalikas jm. E-vitamiin: täisterad ja tooted nendest, nisuidandid, kõik seemned, koorevõi, pähklid, mandlid, sojaoad, oliivid, lehtsalat, porgand, tomat, rafineerimata taimeõlid
esineda vere hüübivushäired. ❏ nõges, ❏ Võivad kergesti tekkida sinikad ja ❏ rooskapsas, verejooksud, nt. ninaverejooks ja ❏ spinat, ❏ nisuidud, veritsevad igemed. ❏ lillkapsas, ❏ Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ❏ sojajahu, ning maksakahjustused vähendavad K- ❏ spargelkapsas, vitamiini sünteesi. C-vitamiinid ❏ rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, B2-vitamiinide oksüdatsiooni vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest, ❏ organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks, ❏ ühendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes, mis aitab säilitada veresoonte elastsust, ❏ aminohapete (fenüülalaniini, türosiini) ainevahetuses,
Köögiviljade töötlemisviisid. - hapendamine, - soolamine, - marineerimine, - konserveerimine, - kuivatamine, - külmutamine. 55.Erinevad kapsateisendid. Kapsal on umbes 400 teisendit ja vormi. Need sarnanevad üksteisega: - struktuurilt, - omadustelt. Erinevad: - kuju, - tüübi, - värvi poolest. Rohkem tähelepanu vääriksid: Valge peakapsas, dekoratiivkapsad. - punane ja kähar peakapsas,- lillkapsas, - spargelkapsas ehk brokoli, - nuikapsas, - rooskapsas ehk brüsseli kapsas, - pekingi kapsas, - paksoi. 56.Maailma suurimad kapsakasvatajad. - Hiina, - Korea, - Indoneesia, - Jaapan, - USA, - Venemaa. 57.Mineraalainete ja vitamiinide sisaldus valges peakapsas. Mineraalainetest leidub: - kaaliumi - kaltsiumi - fosforit - magneesiumi - naatriumi Vitamiinidest sisaldab C- (30 – 50 mg), A-, B-rühma, P-, K-, E-, D- ja U-vitamiini. 58.Valge peakapsa sordid jagunevad.
terapeutiline tase algab 250 mg. Leidub 100g kohta mädarõigas, paprika kibuvitsamari 426,0 mg aedmaasikas 58,8 mg must sõstar 181,0 mg sidrun 53,0 mg rabamurakas 158,0 mg ananass 47,8 mg kiivi 92,7 mg lillkapsas(keedu) 44,3 mg spargelkapsas(keedu) 64,9 mg mustikas 44,0 mg papaia 60,9 mg punane sõstar 41,0 mg apelsin 59,1 mg valge peakapsas 36,6 mg mango 36,4 mg kaalikas 25,0 mg karusmari 33,0 mg vaarikas 24,0 m greip 31,2 mg D vitamiin e kaltsiferool
lainelised või köbrulised, justkui villidega kaetud. Lillkapsa vili on kõder. Kõder on 68,5 cm pikk, tavaliselt silindrikujuline, vahel natuke lapikuks litsutud, mügaraline ja lühikese tipuga. Esimeste tõusmete ilmumisest kuni tehnilise küpsuse saabumiseni kulub 90120 päeva, seemnete valmimiseni 200240 päeva. 4 Kasvatamine 2009. aastal toodeti maailmas 19,85 miljonit tonni lill- ja spargelkapsas . Põldude all oli 1,15 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismaht tõusnud 4,6 korda. Lillkapsas on suhteliselt külmakindel, valguse- ja niiskusenõudlik kultuurtaim, mis vajab kasvuks ja arenguks hulgaliselt taimetoitaineid. Toiduks tarvitatav õisik lõigatakse varrelt maha enne õiepungade puhkemist. Lillkapsa kvaliteetsed õisikud on kõvad ja rasked ning lehtedega. Kui õisikul on kehed küljes, siis näitab see õisiku värskust
Tegelikult on need sportlase dieedi oluline osa. Kuigi keha põletab rasva ja valku, peab ta kõigepealt need süsivesikuteks muundama, pannes keha rohkem tööd tegema Banaan Banaanid on madala kalorsusega suurepärased looduslike elektrolüütide allikad, mis tuleb pärast treeningut või spordiüritust asendada. Nad tegid ka kõrge kaaliumi sisalduse, mis teeb neist ideaalse üritusjärgse suupiste. Köögiviljad Tumedad lehtköögiviljad nagu spinat ja lehtkapsas, aga ka spargelkapsas, lillkapsas ja harilik kapsas sisaldavad rohkesti antioksüdante, vitamiine ja mineraale, et tugevdada meie sportlikke võimeid. Need sisaldavad ka palju A-, K- ja B6-vitamiini ning kaltsiumi ja rauda - need kõik kaitsevad keha põletiku eest. Pähklid Pähklid sisaldavad palju valku ja tervislikke rasvu, muutes need sportlaste toitumise alustalaks. Koos süsivesikutega söödud aitavad need veresuhkrut tasandada ja säilitavad süsivesikuid pikema aja jooksul, mitte ei põle neid kohe ära
vahendina Kasutamine: · Suppidesse · Hautistesse · Küpsetatult juustukastmega · Hautatult koos veise-, linnuliha või kalaga · Toorelt vinigretikastmega 3. Kapsasköögiviljad · Sisaldab rikkalikult C-vitamiini ja antioksüdante Nt: valge peakapsas, punane peakapsas, kähar peakapsas (savoi kapsas), kähar lehtkapsas, nuikapsas (koolrabi), rooskapsas (Brüsseli kapsas), lillkapsas, spargelkapsas (brokkoli), Pekingi kapsas ehk petsai (hiina kapsas), Hiina varskapsas (paksoi) Kasutamine: · Toorsalatid · Supid · Kapsarullid · Hautatud kapsad (mulgi kapsad) · Pajaroad 4. Sibulköögiviljad ehk laugud o Sisaldab C- ja B-rühma vitamiine ning PP-vitamiini; karotiini, eeterlike õlisid Nt: harilik sibul (mugulsibul), punane sibul (Hispaania sibul), salatisibul, valge sibul
Laktoositalumatus Laktoos on piimasuhkur, laktoositalumatus seega piimasuhkru-talumatus ehk laktoosi imendumishäire. Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Kui inimene ei talu absoluutselt piima ega ka hapupiimatooteid, on kaltsiumivarude täiendamisel head alternatiivid ka pähklid ja seemned, oad, apelsinid, spargelkapsas ehk brokoli ning sojatooted. Soovitatavad toidud Toidud, mida tuleks tarbida Toidud, millest tuleks loobuda mõõdukalt või tarbida väga vähe - hapupiim - sulatatud juust - piim - keefir - juust - kakao piimaga - jogurt - hapukoor - jäätis
seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Allikad Päevane vajadus • K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. • Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. • Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. Biofunktsioonid • Osaleb verehüübimisel • Osaleb luukoe moodustamisel, parandab liigeste tööd. • Neerude ja platsenta valkudes • Glükoosi ainevahetuse protsessis vajalik Vaegus Liig vere hüübimise higistamine, vahel palavik aeglustumine sinakad laigud kehal, kestvad verejooksud ninast Verevalumid E-vitamiin
õitseb vähe. 28. Millise künnisügavusega muldadel köögiviljad tahavad hästi kasvada? Köögiviljad kasvavad hästi 30 cm künnisügavusega muldadel. 29. Mis on mullaviljakuse tähtis näitaja? Huumusesisaldus. 30. Millistel turvasmuldadel on võimalik köögivilju kasvatada? Sellistel, kus põhjavesi on vähemalt 60...80 cm sügavusel. 31. Nimetada köögivilju, mis sobivad kergetele muldadele! Kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas, sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. 32. Nimetada köögivilju, mis sobivad rasketele muldadele! Peakapsas, kaalikas, seller, rabarber mädarõigas. 33. Milline mullareaktsioon sobib köögiviljadele paremini? Kõige paremini sobivad köögiviljadele nõrgalt happelised ja neutraalsed mullad. 34. Kuidas on võimalik vähendada muldade happelisust? Muldade happelisust on võimalik vähendada lupjamise teel. 35. Mis toimub mullaharimise käigus?
Mitmeaastased e. püsiköögiviljad- mis püsivad samal kasvukohal eluvõimelisena ja annavad saaki 5-10 aastat järjest. - Rabarber, piparmünt, talisibul, spargel, mädarõigas Toiduks tarvitavate osade järgi jaotatakse: · Leht- ja varsköögiviljad (sibul, till, aedsalat) · Juurköögiviljad (porgand, peet, kaalikas) · Viliköögiviljad (tomat, kurk, paprika, kõrvits, melon) · Kaunviljad (hernes, uba) · Õisköögiviljad (Lillkapsas, spargelkapsas) · Mugulköögiviljad (kartul) · Sibulad · Maitsetaimed · Seened Kasvukoha järgi jaotatakse: · Avamaaköögiviljad · Katmikköögiviljad e. katmikkultuurid Kasvu mõjutavad välistegurid Aubiootilised tegurid Biootilised tegurid Soojus: · Määrab peamiselt taimede kasvu ja arenemist · Seemnete idanemise faasis vajab kõige soojemat · Madala temp
kergemad Ei sobi 0x40;60 Lillkapsas Ristõieline 1 +15-+18 -2 liivsavi- 6,5-7,5 ristõielised x30 kergemad 50- huumusrikkad Ei sobi 60x40x5 Spargelkapsas Ristõieline 1 -7 liivsavi- 6,5-7,5 ristõielised 0 suhtelise lt külmakin huumusrikkad Ei sobi 25x25;3 Nuikapsas Ristõieline 2 del saviliiv- 6,0-7,5 ristõielised 5x35
e piimasupp porgandid, tükeldatud aedviljad eelsoojendatu pearoasupp herned, kartulid, potti ja vala juurde nii d kevad- meelepärane palju vett, et supiltaldrikul, suvisesse kapsas(nt aedviljad oleks vaevu mis on menüüsse nuikapsas, kaetud ning keeda asetatud spargelkapsas, vaiksel tulel alustaldrikule sobib ka pehmeks. Lisa sool, 75C juures. valgepeakapsas, või ja lõpuks piim. lillkapsas või Kuumuta pidevalt hoopis kaalikas), segades tasasel tulel vesi, sool, või, keemiseni ja serveeri. piim Kui vett tundub enne
Pähkli maitsega Kasutatakse toorelt või töödeldult, aga ei sobi hapendamiseks! Rooskapsas ehk Brüsseli kapsas 1-5 cm pead 50-70 tk rivis Talub temperatuuri -10°C Kaubanduses värskelt või sügavkülmutatult Kasutatakse töödeldult Lillkapsas ehk õisikkapsas Enne kasutamist panna soolvette ligunema, et ussid välja tuleks Õisiku värv valgest kollakani Kergelt seeditav ja täiesti omastatav Seega sobib hästi laste ja ravitoiduks Kasutatakse toorelt või töödeldult Spargelkapsas ehk brokkoli Sarnaneb lillkapsaga, värvilt sinakas- roheline Toiteväärtus suurim kapsastest Kutsutakse kapsaste kuningaks On esikohal vähktõbe ärahoidvate köögiviljade hulgas Parim säilitusviis sügavkülmutamine Romanesco ehk Minarettkapsas Spargel- ja lillkapsa ristand Heleroheline Teravatipuline, püramiidi kujuline spargelkapsa maitsega kasutatakse toorelt vüi töödeldult Nuikapsas ehk Koolrabi Meenutab naerist, aga maitselt mahlasem ja õrnem
majonees piimasokolaad piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid Kui inimene ei talu absoluutselt piima ega ka hapupiimatooteid, on kaltsiumivarude täiendamisel head alternatiivid ka pähklid ja seemned, oad, apelsinid, spargelkapsas ehk brokoliningsojatooted. [4] Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest ning järk-järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni atroofiani. Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained: valgud,
Ehk Askorbiinhape. hammaste, luude arenguks ja Kerge aneemia,Kahvatud Vesilahustuv antioksüdant veres ja koerakkudes. talituseks. Haavade normaalseks igemed,Valusad liigesed paranemiseks. Organismi Haavade paranemine aeglaselt. Leidub: Kibuvitsamari, must sõstar, vastupanuvõime tõstmiseks, Tõsine: rabamurakas, kiivi, spargelkapsas, papaia, kevadväsimuse ja stressi Skorbuut(lihasnõrkus, apelsin, aedmaasikas, sidrun, ananass, lillkapsas, peletamiseks. Aju normaalseks hammaste väljalangemine, mustikas, punane sõstar, mango, grepi, vaarikas. funktsioneerimiseks. kergesti murduvad luud) Osteoporoos.Tugev aneemia
näiteks ninaverejooks ja veritsevad igemed. Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. ( http://www.toitumine.ee/k-vitamiin/ ) 9 2 VESILAHUSTUVAD VITAMIINID Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, mille ülesanded on: olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks;
18. Toiduks kasutatakse nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Praadimiseks on kõige parem kasutada selliseid rasvu, mis sisaldavad vähe vett: 80% rasvasisaldusega margariine, sea- ja taimerasvu ja toiduõlisi, sest praadimine toimub kõrgel temperatuuril ja taimeõlid hakkavad üle 150 kraadisel kuumusel mürgiseid aineid eritama. 19. Parim enne - toiduaine on parem enne seda kuupäeva. Kõlblik kuni - tohi seda toiduainet enam süüa, sest selle säilivus on läbi. 20. Lillkapsas, spargelkapsas, peakapsas (kapsarullid, kapsasnitsel) 21. Basiilik, koriander, estragon, tüümian, pune. Kasutatakse erinevate toitude maitsestamiseks. 22. Tsutruselisi puuvilju kasutatakse nende mahla ja koore pärast, need annavad väga omapärase maitse toitudele, tsitruseliste puuviljade koor riivitakse erinevate magustoitude sisse või peale, mahla kasutatakse kas jookides või toitudes. 23. Ingver, Kaneel, kardemon, karri, loorber, nelk, valge pipar. Neid kasutatakse toitudele
Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist põhjustavad kasvupeetust, aneemiat (B10 ehk foolhape ja B12 ), löövet silmade, nina, huulte ümber ning suu- ja keelepõletikku (B6). Allikateks on kõik toiduained, eriti aga pärm, maks, kanamunad ja kanaliha, teraviljasaadused, kala ja liha, piim ja piimatooted, idandatud nisuterad, spinat, spargelkapsas, puu- ja köögiviljad. 6 Miks on Vitamiinid vajalikud ? Vitamiinid on eluks vajalikud bioloogiliselt aktiivsed ained nn. mikrotoitained,mida inimorganism vajab oma normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga, tema organism on võimeline ise sünteesima vaid mõningaid neist. Tunduvalt täiuslikumalt on vitamiinide süntees välja kujunenud taimedel,vähem aga mikroobidel ja seentel kõige vähem aga loomadel ja inimesel.
Seda kasvatatakse troopikast põhja poole kõikjal, isegi polaarjoone taga. Kapsa populaarsuse põhjus on lihtne: teda saab kogu aja tarvitada värskelt, hapendatult, kuivatatult, marineeritult ja muul viisil konserveerituna. Eestis kasvatatakse toiduks kõige rohkem valget peakapsast, üha enam levib lillkapsas, mis on Euroopas hinnatuim kapsateisend. Igapäevasemaks on saanud ka punane ja kähar peakapsas ehk savoia, nuikapsas ehk koolrabi, rooskapsas ehk brüsseli kapsas ja brokoli ehk spargelkapsas. C-vitamiini rohkem kui sidrunis Meie oludes hinnatavat C-vitamiini sisaldab valge peakapsas keskmiselt 50 mg 100 g kohta (50 mg %), s.o. umbes sama palju kui sidrun või apelsin (40 mg %), kuid kaks korda rohkem kui tomat, kuus korda enam kui porgand ja seitse korda rohkem kui õun. Täiskasvanud inimese C-vitamiinivajaduse rahuldab sügisel 150 --200 g toorkapsast päevas. Punases peakapsas, lill- ja rooskapsas on C- vitamiini veelgi rohkem
sulatatud juust juust hapukoor kohupiim sai või majonees Toidud, millest tuleks loobuda või tarbida väga vähe piim kakao piimaga jäätis pett piimakokteil piimasokolaad piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid Kui inimene ei talu absoluutselt piima ega ka hapupiimatooteid, on kaltsiumivarude täiendamisel head alternatiivid ka pähklid ja seemned, oad, apelsinid, spargelkapsas ehk brokoli ning sojatooted. Oluline on pidada meeles, et kaltsium ei saa imenduda ilma rasvlahustuva D-vitamiini juuresolekuta. Selle vitamiini põhilised allikad on kala (lõhe, makrell, tuunikala) ja muna. Nii et kui saada kaltsiumi taimsetest toiduainetest, tuleks kõrvale süüa midagi rasvast, mis sisaldab D-vitamiini. Parim valik ongi kala, mis samal ajal varustab organismi oomega-3 rasvhapetega. Tähelepanu tuleks pöörata ka teistele toiduainetele, mida ei valmistata piimast, ning
100 g lillkapsast annab 23 kcal energiat 60. Lillkapsa kasutusviise Toiduks tarvitatakse lillkapsa õisikut: - sobib suppide, - ühepajatoitude, - vormiroogade, - salatite valmistamiseks. Lillkapsas sobib: - hoidiste tegemiseks, - sügavkülmutamiseks. Värskelt säilib ta lühikest aega. 61. Spargelkapsa väärtus ja kasutamine. Spargelkapsas sisaldab: - asendamatuid aminohappeid, - süsivesikuid, - karotiini, - C-vitamiini ja B-grupi vitamiine, - mineraalainetest kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, rauda. 100 g spargelkapsast annab 26 kcal energiat. Spargelkapsas on kõrge toiteväärtusega väga maitsev köögivili. Toiduks tarvitatakse spargelkapsa õisikut koos lihakate sparglit meenutavate õievartega. Spargelkapsast kasutatakse:
4. ja 11. Päev H 1 tass kohvi, 1 tükk suhkrut1 viil röstsaia P 1 kõvakskeedetud muna, 1 riivporgand, 250 gr kodujuustu Õ 420 gr puuviljakompotti (3-4 segu), 1 banaan, 200 gr maitsestamata jogurtit 5. ja 12. Päev H 1 suur riivporgand ja sidrun P 300 gr väherasvast kala, 1 sidrun ja väike võileib Õ 1 naturaalkotlett, lehtsalat, spargelkapsas (lehtsalat) 6. ja 13. Päev H 1 tass kohvi, 1 tükk suhkrut1 viil röstsaia P Keedetud kanapoeg (või 200 gr kanafileed), lehtsalat sidruni ja õliga Õ 2 kõvaks keedetud muna, 1 suur riivporgand Enda tervislikukäitumise muutmine 7. päev H 1 tass kohvi või teed ilma suhkruta
Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist põhjustavad kasvupeetust, aneemiat (B10 ehk foolhape ja B12 ), löövet silmade, nina, huulte ümber ning suu- ja keelepõletikku (B6). Allikateks on kõik toiduained, eriti aga pärm, maks, kanamunad ja kanaliha, teraviljasaadused, kala ja liha, piim ja piimatooted, idandatud nisuterad, spinat, spargelkapsas, puu- ja köögiviljad. Vitamiin H ehk biotiin Osaleb kõigi toitainete ainevahetuses, oluline mitmete rasvhapete kujunemisel, närvisüsteemi töös ning tervete juuste tagamisel. Allikaks on paljud toiduained, kuid seda on toitudes siiski liiga vähe. Täiendav hulk toodetakse soolestiku mikrofloora poolt. Vitamiin C Tuntud askorbiinhappena, suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiat, soodustab haavade paranemist, kaitseb paljusid teisi vitamiine oksüdeerumise eest
Säilituseks keskvalmiv ja hiline sort. punane peakapsas - erineb eelmisest lehtede violetjaspunase värvuse poolest. kapsapea tihe, väiksem valgest kähar peakapsas ehk savoia lehed kortsulised, värvus heleroheline või sinakasroheline.Käharus tingitud kiudsoonte aeglasest kasvust, pea kuju ümmargune või lapik. Sisaldab rohkem min.aineid ja valke kui valge peakapsas. rooskapsas ehk brüsseli kapsas pika varrega, millel lehtede kaenlas väikesed peakesed, rohkesti C-vitamiini. spargelkapsas e. broccoli - sarnane lillkapsaga, rohkem toitaineid kui lillkapsas. Valmimata õisiku kasutamine, õisik roheline lillkapsas söödav osa valmimata õisik, millel hargnevad õisikuvarred. On vähe kiudainet, kergesti omastatav. Dieettoiduks, toitainetelt kõige rikkalikum kapsaliik, eriti valke ja vitamiine. Värvuselt enamasti valge, vahel ka rohekaskollane ja violetne. nuikapsas ehk koolrabi- söödavaks osaks tugevasti jämenenud vars. Sisaldab palju C-vit. rauda ja fosforhapet.
kg raskuste juuremugulatega. Bataadist valmistatakse jahu, tärklist, piiritust jm. Kasvatatakse Ida- ja Kagu-Aasias, on tähtsamai troopilisi kultuurtaimi. Blanseerimine - (tuleneb prantsusekeelsest sõnast blanchir -valgendama) on toiduainete lühiajaline aktiivne kuumutamine vees või aurus. Brülee - pruunistatud suhkur, vedeldatud vähese veega, tarvitatakse magustoitude maitsestamiseks ning katmiseks. Brokoli spargelkapsas Baklazaan köögivili, sobib praadimiseks, täitmiseks, salatiteks. Burgundia lihapada loomalihast valmistatud lihakaste Bearnaise`i kaste munakollase ja võiga rikastatud kaste äädikast, veinist, estragonist ja salottsibulast Besamellkaste valge põhikaste C Carne con chili - liha-oa ühepajatoit singiga Caldo verde värskekapsasupp Cornetd beef marineeritud keeduliha Crema de nuez pähklikreem
Toitumisnõustaja ja treener Raseduse ajal on oluline ka vitamiin C, mis aitab haiguste ja väsimuse vastu ja ainevahetushäirete puhul. See vitamiin tagab hammaste ja luustiku vastupidavuse, tugevdab immuunsüsteemi. Vitamiin C allikad: apelsinid, sidrunid, mandariinid, kibuvits, paprika, värsked kibuvitsamarjad ja astelpaju, punane paprika, mustsõstrad, kiivi, valge peakapsas, spargelkapsas ehk brokoli, lillkapsas, kaalikas. - Omega 3 (kui süüakse iga päev rasvast kala, siis ei pea aastaringselt tarbima). Võib ka, sel päeval jätta tarbimata, kui menüüs on mõni rasvane kala ( n. õhtusöögiks ahjulõhe NB! Ka imetamise ajal on omega 3 ning D vitamiin väga olulised. Omega 3 saab veel lisaks: kreeka pähklitest, tumedad rohelised aedviljad ja linaseemned. ISUD võivad olla märk kindlate toitainete tarbimise suurenemise vajalikkusest.
ning loote kasvuks. Samuti loote aju normaalseks arenguks ning ema aneemia vältimiseks. Kuna ainult tasakaalustatud toitumise abil on raske seda suurenenud vajadust täita, soovitatakse sageli raualisandeid tarvitada alates 13-ndast rasedusnädalast või isegi varem. Raua norm raseduse teisel poolel on 15-30 mg (Raud, magneesium ja rasedus, 15.10.11). Rauarikkad toiduained on liha (läbiküpsetatud); tumerohelised köögiviljad, nagu spargelkapsas ehk brokoli, vesikress, spinat ja lehtkapsas; pähklid; kaunviljad, nagu kikerherned ja läätsed; täisteratooted, näiteks täisteraleib, pruun riis ja hommikuhelbed (Meelespea.net, 15.10.11). 1.3.5.2 Kaltsium Kaltsium on vajalik loote luustiku ja hammaste normaalseks arenguks, mis algab umbes 8 rasedusnädalal. Sel perioodil on kaltsiumivajadus umbes kaks korda tavalisest suurem. Lk 50 ema ja laps. Kaltsiumipuudus põhjustab hammaste lagunemist ja loote skeleti formeerumise häireid
Spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, seesamiseemned, pähklid, söödavad merevetikad ja kuivatatud puuviljad. Taimse toiduga saadav kaltsium ei omastu nii hästi kui loomsest toidust pärinev kaltsium. Kaltsiumi päevane soovitus 800900 mg, 900 mg kaltsiumi sisaldub näiteks: * 760 g piimas, * 110 g juustus, * 320 g piimasokolaadis, * 770 g kohupiimas, * 1,6 kg jää või lehtsalatis, * 1,92 kg spargelkapsas või hiina kapsas. Kaltsiumipuuduse tagajärjed: Kuna kaltsium osaleb paljudes füsioloogilistes protsessides (vt. ülalpool), siis kaltsiumi vähesus mõjutab nende protsesside efektiivsust. Selle tajutavamateks tagajärgedeks on krambid, liigeste valud, pulsi aeglustumine, unetus, jalalihaste nõrgenemine, lihaste ja närvide ärritus, lastel kasvuhäired ja kasvuvalu. Lühiajalise kaltsiumi puudujäägid toidus kaetakse organismis luukoe kaltsiumi arvelt, nt raseduse perioodil
kaltsiumi: Spinat, rooskapsas, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, seesamiseemned, pähklid, söödavad merevetikad ja kuivatatud puuviljad. Taimse toiduga saadav kaltsium ei omastu nii hästi kui loomsest toidust pärinev kaltsium. Kaltsiumi päevane soovitus 800900 mg, 900 mg kaltsiumi sisaldub näiteks: * 760 g piimas, * 110 g juustus, * 320 g piimasokolaadis, * 770 g kohupiimas, * 1,6 kg jää- või lehtsalatis, * 1,9-2 kg spargelkapsas või hiina kapsas. Kaltsiumipuuduse tagajärjed: Kuna kaltsium osaleb paljudes füsioloogilistes protsessides (vt. ülalpool), siis kaltsiumi vähesus mõjutab nende protsesside efektiivsust. Selle tajutavamateks tagajärgedeks on krambid, liigeste valud, pulsi aeglustumine, unetus, jalalihaste nõrgenemine, lihaste ja närvide ärritus, lastel kasvuhäired ja kasvuvalu. Lühiajalise kaltsiumi puudujäägid toidus kaetakse organismis luukoe kaltsiumi arvelt, nt raseduse perioodil
süsivesikuid ja konservitult. vitamiine. Lillkapsas on dieetköögivili ning sobib hästi laste- ja dieettoiduks. Spargelkapsas Õisik sarnaneb lillkapsa Sisaldab rohkelt Toiduks Sobib hästi ehk õisikuga. Välimised valku, A- ja C- tarvitatakse konserveerimiseks asparkapsas ehk lehed peavad olema vitamiine, brokoli õisikut ja brokoli sügavrohelised ning kiudaineid, koos lihakate sügavkülmutamisek varred tugevad. mineraalaineid ja õievartega
Külvamisel 12 soovitatakse külvipäeva määramiseks jälgida, millise taimeosa saaki soovitakse. Tabelis 5 on toodud väike kokkuvõte Maria Thuni soovitustest köögiviljade külvamiseks. Tabel 5 Köögiviljade soovitatav külviaeg Maria Thuni külvikalendrist lähtuvalt (autori koostatud Thun, 2010 põhjal) Juurepäeval Lehepäeval Viljapäeval Õiepäeval Juurseller Nuikapsas Uba Spargelkapsas Kapsas-lehtkaalikas Lillkapsas Hernes Porgand Salatid Soja Redis Lehtsigur Mais Rõigas Spargel Tomat Punapeet Apteegitill Paprika Mustjuur Petersell Suvikõrvits Juurpetersell Kurk Kartul Sibul Küüslauk 13 3. TAIMMATERJALI JAGAMINE EHK VEGETATIIVNE PALJUNDAMINE
omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist põhjustavad kasvupeetust, aneemiat (B10 ehk foolhape ja B12 ), löövet silmade, nina, huulte ümber ning suu- ja keelepõletikku (B6). Allikateks on kõik toiduained, eriti aga pärm, maks, kanamunad ja kanaliha, teraviljasaadused, kala ja liha, piim ja piimatooted, idandatud nisuterad, spinat, spargelkapsas, puu- ja köögiviljad. 5. Vitamiin C- Tuntud askorbiinhappena, suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiat, soodustab haavade paranemist, kaitseb paljusid teisi vitamiine oksüdeerumise eest. Temast sõltuvad luude vastupidavus ning terved hambad ja igemed. Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad
Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist põhjustavad kasvupeetust, aneemiat (B10 ehk foolhape ja B12 ), löövet silmade, nina, huulte ümber ning suu- ja keelepõletikku (B6). Allikateks on kõik toiduained, eriti aga pärm, maks, kanamunad ja kanaliha, teraviljasaadused, kala ja liha, piim ja piimatooted, idandatud nisuterad, spinat, spargelkapsas, puu- ja köögiviljad. 5. Vitamiin C - Tuntud askorbiinhappena, suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiat, soodustab haavade paranemist, kaitseb paljusid teisi vitamiine oksüdeerumise eest. Temast sõltuvad luude vastupidavus ning terved hambad ja igemed. Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad. Tekib aneemia ja skorbuut
Säilib väga lühikest aega, seepärast tuleb kasutada võimalikult kiiresti toiduks. Rohkem võiks süüa toorelt või keeta ainult 2-3 min. Kasutatakse suppides, salatites, praelisandina ja iseseisva köögiviljatoiduna. Tänapäeval on olemas ka lilla värvusega lillkapsas. Ka on aretatud püraniid-lillkapsas (nii roheline kui ka punane sort), mille õisikute tipud tõusevad spiraalina ülespoole. Väga efektne köögiviljavaagnale. Brokkoli e spargelkapsas Brokkoli sarnaneb lillkapsale, õisikuid on rohkem, kuid nad on väiksemad, värvuselt tumerohelised. Kuumutamisel muutub värv veel tugevamaks. Hea on see, et äralõigatud õisikute asemele kasvavad uued, seega pikeneb saagiaeg ja suureneb kogusaak. On sarnase keemilise koostisega ja ka kasutusvõimalused samad kui lillkapsal. Nuikapsas Erineb teistest kapsastest selle poolest, et toiduks tarvitatakse lehtede asemel hoopis paksenenud varreosa
kaaliumi. ristõielised jaoks. liiga niiske, muidu tekib Kaltsiumi puudusel õisik Kodusõnnik, kompost hallitus, mädanemine pruun ja mädane Spargelkapsas 1-aastane Talub lillkapsast paremini Kergemad huumuserikkad Tasub katsetada otsekülvi Mulla kobestamine, Koristada valikuliselt, nii Sarnane lillkapsaga külma liivsavi mullad kasvukohale (mai algul muldamine nagu õisik valmib Uinuvad pungad kaelal
Rooskapsas ristõielised leplik, kuid eelistab viljakat mulda 30-90 cm Sobib tavaline keskmiselt väetatud Pekingi kapsas ristõielised aiamuld 30-60 cm kasvab mullal, mis ei ole liiga kuiv ja mis sisaldab piisavalt huumust, Kähar peakapsas ristõielised üldiselt vähenõudlik Spargelkapsas ristõielised 60-80 cm võrdlemisi vähenõudlik, vajab palju Nuikapsas ristõielised niiskust vähenõudlik, kasvatatakse samades tingimustes nagu valget olenevalt sordist Lehtkapsas ristõielised peakapsast 10 cm - 5m
ninaverejooks ja veritsevad igemed. K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini ka organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad K- vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. 9. Toitumise põhinõuded ja normid. Taimetoitlusega seotud probleemid. PRINTIMATA ARVUTIS OLEMAS 1. Toiduga saadav energiahulk peab katma ööpäevase energiakulu. Põhiainevahetus korrutada kehalise aktiivsuse konfitsendiga. 2. Toit peab olema tasakaalustatud toiduga peab saama kõike vajalikke toitaineid – valke
annaabi.ee 
