Ateena ja Sparta – kas erinevad mentaliteedid ?
eluolu selline, et noored poisid, kes olid võimelised endaga hakkama saama, saadeti niiöelda kooli,
kus õpetati neile võitluskunste ning seda, kuidas kaitsta oma riiki ja rahvast. Peale 18aastaseks
saamist oli noormehel õigus asuda iseseisvale elule, mis tähendas aga seda, et ta tegeles iga päev
regulaarselt enese treenimisega ning võitluskunstide täiustamisega. Erinevalt Ateenast ei olnud
Spartal mingisuguseid kaitserajatisi, seda sellel eesmärgil, et õhutada sparalasi olema valmis igal
hetkel toimuda võiva sissetungiga, milleks pidid nad alati valmis olema. Sparta ja Ateena inimestel oli
elust väga erinev arusaam, ühed pooldasid pigem vaimuharimist ja enese füüsiliselt terve hoidmist,
teised, siinkohal spartalased aga olid veendunud, iga nende riigi meeskodanik peab olema võimeline
seisma riigi heaolu eest surmani.
Rain Lill