Norra
Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26.
31,7% pindalast on kuni 299 m kõrgusel merepinnast, 28,7% pindalast 300–599 m kõrgusel,
19,5% pindalast 600–899 m kõrgusel ning 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km² on vähemalt
1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km² 500–1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus
merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300 m).
Jäätumine ja muud loodusjõud kulutasid pinna ning tekitasid paksud liivakivi-, konglomeraadi-
ja lubjakivisetted (sparagmiit). Tekkisid ka suuresti erodeerunud peneplaanid. Nendest on
tekkinud muu hulgas Lõuna-Norras asetsev Hardangeri platoo 900 m kõrgusel merepinnast,
Euroopa suurim mägiplatoo (11 900 km), Põhja-Norras suurema osa Finnmargi maakonnast
hõlmav Finnmarksvidda.
Kambriumist Silurini oli suurem osa territooriumist allpool merepinda. Sel ajal tekkis 100–160
m paksune lubjakivi, kiltja savi, tahvelkilda ja konglomeraadi kiht. Kaledoonia
orogeneesi jätkuna tekkisid mäed.
annaabi.ee 
