"spanjelpruune" - 1 õppematerjal

Greteke Sackmeier kokkuvõte

puusatelt alla poole tõmmata, et oma pekkivolte varjata seda tegi ta umbes sada korda päevas. Papal oli aga vuntsikiiks. Ta keeras nendest alalõppmata kaarekesi ja sabakesi. Hansuke oli Greetekese 12.a vend, kes tundis end hästi, üksnes siis, kui oli vasaku nimetissõrme paremasse ninasõõrmesse toppinud. 6.a Tirtsul veidrusi veel ei olnud. Arvatavasti oli ta nendeks veel liiga väike. Greetekesel endal oli kohe mitu veidrat harjumust. Talle meeldis oma spanjelpruune juuksesalke näksida ning ta punus nendest tuka sisse väikseid patsikesi. Ta sikutas oma sõrmi, kuni liikmed naksusid. Ja kratsis kõhtu, ehkki see ei sügelenud. Peale selle kritseldas ta alatasa pastakaga vasakule küünarvarraele. Ta nohistas ka nina. Majas, kus Sackmeierid elasid ei suhtud neisse just armastusväärselt. Ei öeldud: perekond Sackmeier, vaid öeldi: Sumadanid. Raamatu tegevus algab peale mamma viimasest kooli kokkutulekust. Peal, mida hakkab mamma väga imelikult käituma