Geenide ja polüpeptiidide kolineaarsus ei pruugi selle algses tähenduses alati kehtida. 1960-ndate aastate lõpus kirjeldati viirustel geenide kattuvust. Kattuvate geenide puhul peab arvestama, et osa samast nukleotiidsest järjestusest kuulub kahe või enama arvu geenide koostisesse. 1970-ndate lõpus ilmnes, et eukarüootsed geenid on katkestatud intronjärjestustega, mis on mittekodeerivad ning RNA splaissingu puhul on kirjeldatud ka alternatiivset spalissingut, kus sama pre-mRNA molekuli baasil saadud mRNA- erinevad üksteisest eksonite sisalduse poolest (selle tulemusena saadakse erinevate omadustega polüpeptiidid). Hiljem lisandus teave, et erinevaid antikehi (immunoglobuliine) kodeerivad järjestused saadakse erinevate geenisegmentide kombineerumise tulemusena. Alternatiivne splaissing Juhul, kui splaissingu tulemusena tekivad erinevad eksonite kombinatsioonid, mis kodeerivad erinevate
Geenide ja polüpeptiidide kolineaarsus ei pruugi selle algses tähenduses alati kehtida. 1960-ndate aastate lõpus kirjeldati viirustel geenide kattuvust. Kattuvate geenide puhul peab arvestama, et osa samast nukleotiidsest järjestusest kuulub kahe või enama arvu geenide koostisesse. 1970-ndate lõpus ilmnes, et eukarüootsed geenid on katkestatud intronjärjestustega, mis on mittekodeerivad ning RNA splaissingu puhul on kirjeldatud ka alternatiivset spalissingut, kus sama pre-mRNA molekuli baasil saadud mRNA- erinevad üksteisest eksonite sisalduse poolest (selle tulemusena saadakse erinevate omadustega polüpeptiidid). Hiljem lisandus teave, et erinevaid antikehi (immunoglobuliine) kodeerivad järjestused saadakse erinevate geenisegmentide kombineerumise tulemusena. Alternatiivne splaissing Juhul, kui splaissingu tulemusena tekivad erinevad eksonite kombinatsioonid, mis kodeerivad erinevate