M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
säärt ja siis teist. Viimaks ajas ta äkki vasema jala õieli ja andis tünnile hoobi, nii et
raksatas. Aga see polnud tark tegu, sest ta lõi selle jalaga, mille saapa-otsast kaks varvast
välja vaatasid. Seepärast ta röögatas nüüd nii, et igaühel oleksid juuksed peas püsti
kerkinud seda kuuldes, ning prantsatas maha porisse ja püherdas seal oma varbaid hoides.
Ja vandus nii, et see kõigest endisest üle käis. Seda ütles ta pärast ise. Ta oli kuulnud vana
Sowberry Hagariit tema õitseajal ja ütles, et trumpas nüüd temagi üle. Aga ma arvan, see
oli ehk omamoodi kiitlemine.
Pärast söömist võttis taat kannu ja ütles, et tal on viina küllalt kaheks joomaajaks ja
üheks deliirium tremensiks. Nii ta ütles alati. Arvasin, et ta tunni a ja pärast on purutäis;
siis varastan võtme või saen augu lõpuni, -- ükskõik kumba. Ta jõi ja jõi ning tuikus
viimaks oma vaibale. Aga õnne mul ei olnud. Ta ei jäänud nagu nott magama, vaid oli
rahutu