est *Temperame nt ja isikupära Seksuaalsuse väljendamine *Seksuaalsuse füüsiline arengutase *Hoiakud *Sotsialiseerumisprotsess *Mõjud kodus, koolis, tööl *Majaduslikud tegurid *Muutused raseduse ajal seksuaalsuse *Sotsiokultuurilised sarnasused / *Õiguslikud tegurid *Fertiilsuse kontroll suhtes erinevused *AIDSi ,,poliitikad"
Helle Pondre 2010 Igapäevaelu kogemused Vanemate Sotsiali matkimine seerumine ehk Lõimumine nt. valimas kultuuri käimine õppimine Õpetus koolis Helle Pondre 2010 Sotsiaalsed agendid Vaatame joonist lk 93 Helle Pondre 2010 Kodakondsus poliitilise identiteedi tegur Sotsialiseerumisprotsess peaks lõppema tunnistuse andmisega Sünnimaal läbitud kooliharidus omab õigust selle riigi kodakondsusele (kodakondsuseksam - kas on omandatud poliitilise kultuuri teadmised) Kodakondsus tagab sotsiaalse turvalisuse EL on püüdnud juurutada riikide ülest Euroopa kodakondsus (seotud vabaduse põhimõtetega (4) lk 177) Helle Pondre 2010
spetsiifilisi jooni, mis tulenevad poliitika enda eripärast. Pollitika hõlmab mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja. Teiseks poliitilise kultuuri erijooneks on võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus poliitilise kultuuri suunamisel ning juurutamisel. Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina- ühiskonna pika arengu jooksul on kujunenud põhimõte, et sotsialiseerumisprotsess peaks lõppema mingi käegakatsutava tunnistuse v serfikaadi andmisega. Niisuguseks tunnuseks ongi kodakontsus. Sisserännatutel enamikus maades on tarvis sooritada kodakontsuseksam, millega üldjoontes kontrollitakse, kas inimene on omandanud ühiskonna poliitilise kultuuri kas ta oskab keelt, tunneb ajalugu ja valitsemiskorraldust, teab kodanikuõigusi ja kohustusi. Euroopa Liit on oma poliitikaga püüdnud juurutada riikideülest Euroopa kodakontsust.
Täiskasvanueas lisanduvad:töömaailm, totaalsed institutsioonid. Poliitiline sotsialiseerumine: Poliitiline sotsialiseerumine on põhiosas küllalt abstraktne ja toimub suhteliselt hiljem (teismeline, noor, täiskasvanu). Poliitilise sotsialiseerimise tulemid:Poliitika- alased teadmised ja oskused, Poliitilised hoiakud, Poliitiline ja ühiskondlik subjektsus ,Poliitiline osalus, valmidus osaluse. Sisulises plaanis on ka kodakondsuse omandamine sotsialiseerumisprotsess. Poliitilise sotsialiseerituse indikaatoriks on kodanikupädevused (civic competences):Teadmised poliitikast, Oskused poliitikas osalemiseks, Hoiakud, mis võimaldavad toimimist ühiskondlikus elus, Sh kodanikujulgus ehk julgus kodanikuna osaleda. Kodanikeks kasvamine toimub kodanikekasvatuse toel. Kesksed probleemid:Sotsiaalteaduslik vaateviis vs teadmised vs väärtuskasvatus, Osalusvalmidus vs kriitiline otsustusvõime, Patriotism
*poliitiline kultuur- pol ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste, käitumismallide kompleks (omane suurele sots.grupile, jäik pol.muutuste suhtes) *politiiline sotsialiseerumine- õppimisprotsess, mille käigus uus üh.konnaliige omandab selle üh.konna väärtused ja käitumistavad ning teadmised riigi toimimise kohta *sotsialiseerumisagent- kõik üh.konna institutsioonid, mis tegelevad sots.õpetamisega *kodakondsus- tunnistus, millega lõppeb sotsialiseerumisprotsess (käegakatsutav) *parlament- demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ *Riigikogu- Eesti parlament; tähtsaim Eesti rahvast esindav kogu, mis võtab vastu seaduseid ning tähtsad riiklikud otsused *komisjon- koht, kus toimub põhiosa tööst ehk õigusaktide eelnõudega tutvumine (11 nt EL komisjon, KKkomisjon) *menetlemine- parlamendi töö seaduse kallal *Riigikantselei- asutus, kus meie valitsus käib ja mille eesmärk on toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit
Kultuuri pole ilma loojate kandjateta. Ühiskond ei eksisteeri ilma kultuurita. Kõrgkultuur suhteliselt sügava ja vaimselt nõudliku iseloomuga looming, mis peamiselt orienteerub väikesele elitaarsele tarbijaskonnale Massikultuur vaimselt suhteliselt vähenõudliku iseloomuga looming, mis orienteerub laiale tarbijaskonnale Pierre Bourdieu habitus (loengumärkmed paberkandjal, jaotatakse loengus) Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed VI SOTSIALISEERUMISPROTSESS Sotsialiseerumine uute ühiskonnaliikmete ettevalmistamine eluks sotsiaalses maailmas, so protsess, kus indiviid õpib mõtlema, tundma ja käituma vastavalt antud grupi normidele. Grupi seisukohast liikmete taastootmisprotsess. Funktsionalistlik vaade: sotsialiseerumine on lõpptulemus täielik mugandumine valmis mudelitega. See toimub nn internaliseerumise käigus sotsiaalsete normide ja väärtuste täielik omastamine.
mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse puutudes kokku teiste laste ja täiskasvanutega - evolutsiooniline sotsiaalne käitumine on arenenud läbi geneetika ja pärilikkuse
Ka selle puhul toimub teatud kogemuse omandamine. Selles süsteemis saab eristada: 1)materiaalse kultuuri;2)ühiskonna struktuuri;3)keele ja vaimukultuuri;4)isiksuse tüübid. Õiguslik sotsialiseerumine on selline sotsiaalse kogemuse ammutamine ühiskondlikust mälust, mis määrab inimese käitumise õigusliku tähendusega situatsioonides ning siis, kui täitab oma rolli õigussubjektina. Õigusliku sotsialiseerumise üks aspekt on õiguskasvatus. Sotsialiseerumisprotsess võib kulgeda nii negatiivses kui ka positiivses suunas. Sotsialiseerumine algab lapsepõlves. Kõrvuti kõlblusega areneb õigusteadvus. Õigusliku sotsialiseerumise eesmärgiks on selliste õigusteadvustega isikute kujundamine, kes on õiguse sfääris aktiivsed positiivselt. Tegevust initsieerib isiku oma algatusvõime. 5. Sotsialiseerimisagendid (mõiste ja liigid). Sotsialiseerimisagendid moodustuvad omavahel teatud seesmiselt seotud grupid. Nende
tõrjuda. Selle tagajärjeks on mitteteadvuse tekkimne. Soovide allasurumine. · Isa tekkimine tähendab ka lapsele sugupoolte erinevuste tajumist, mida sümboliseerib fallos. Mis tähendab ka kaotatud imaginaarset täiuslikkust ja iha. Eelnevat sotsialiseerumisprotsessi esitab Lacan keelelise protsessina, mille raamides ta tõlgendab uues valguses Saussure struktualismi. Järgnevalt asumegi keele ja sümboolse korra mõiste juurde lähemalt. Keel ja sümboolne kord. Kuidas toimub see keeleline sotsialiseerumisprotsess täpsemalt? Sõnu õppides paneb laps tähele kahte momenti (vähemasti Lacani arvates ): · et iga märgi sümboli kasutamisel me eeldame selle sõnaga viidatud objekti äraolekut. See tähendab siis: SÕNA ON OBJEKTI ASEAINE! (vrd subjekti illusoorset samastumist). Väljendusega - sõnaga asendatakse objekti saamine enda valdusesse. · Et kõik need märgi identiteedid saavad ilmneda üksnes erinevuse kaudu teistest märkidest. Seega- märgi enda tõeline tähendus ilmneb ainult läbi
Ka selle puhul toimub teatud kogemuse omandamine. Selles süsteemis saab eristada: 1) materiaalse kultuuri; 2) ühiskonna struktuuri; 3) keele ja vaimukultuuri; 4) isiksuse tüübid. Õiguslik sotsialiseerumine on selline sotsiaalse kogemuse ammutamine ühiskondlikust mälust, mis määrab inimese käitumise õigusliku tähendusega situatsioonides ning siis, kui täitab oma rolli õigussubjektina. Õigusliku sotsialiseerumise üks aspekt on õiguskasvatus. Sotsialiseerumisprotsess võib kulgeda nii negatiivses kui ka positiivses suunas. Sotsialiseerumine algab lapsepõlves. Kõrvuti kõlblusega areneb õigusteadvus. Õigusliku sotsialiseerumise eesmärgiks on selliste õigusteadvustega isikute kujundamine, kes on õiguse sfääris aktiivsed positiivselt. Tegevust initsieerib isiku oma algatusvõime. Õiguslik sotsialiseerimine eesmärgiks on sellise õigusteadvusega isiksuse kujundamine, kes on õiguse sfääris positiivselt aktiivne
annaabi.ee 
