praeguse +15 asemel 18 kraadi C. Globaalne soojenemine on põhjustanud sademete muutused. Sademete hulk on suurenenud põhjapoolkeral mandrialadel, eriti külmal aastaajal. Sademetehulga vähenemist on märgata steppide piirkonnas, lähistroopikas ja troopilises vöötmes Aafrikast Indoneesiani. Need muutused lähevad kokku äravoolu, järvede veetaseme ja muldade niiskusnäitajatega. Sademete hulga muutused mõjutavad muldi ja sotsiaalmajanduislikku tegevust nagu põllumajandus, turism, hüdroenergia kasutamine, palgiparvetus. Keskmine sademete hulk Maal on suurenenud alates 20. saj. algusest kuni 1960. aastateni ja siis vähenenud kuni 1980 aastateni. Globaalse soojenemise tagajärjel tõusnud temperatuur toob endaga niiskuse puudumise ja aurumise suurenemise. Tekib rohkem orkaane ja üleujutusi. Viimase 100 aasta jooksul on maailmamere veetase tõusnud 10-25 cm. Vihmasadude sagenemine
mõjutab seaseid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi). Pöögi levikuala muutus Soojenev kliima võimaldab pöögimetsadel kasvada senisest kaugemal põhjas. Loodusvööndid mägedes Mäed hõlmavad 20% maismaast ja on oluliseks veeallikaks paljudele jõgedele. Mitmed väiksema levikuga loodusvööndid võivad mägedes kaduda, liustike pindalad vähenevad. Sademete hulga muutused mõjutavad muldi ja sotsiaalmajanduislikku tegevust nagu põllumajandus, turism, hüdroenergia kasutamine, palgiparvetus. Looduse mitmekesisus Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Muutused Tornio jõe (Soome)
annaabi.ee 
