Kõne kodututest
Kodutute öömajad on
rahvast täis, supiköökide supp kaob kui kerisele, päeviti püüab eluheidik kaubamajja lume ja tuisu eest
varju pugeda.
Rõivaid saavad nad sotsiaalosakonnast. Firmasildist tähtsam on, et riie tuult peaks ja naha võimalikult
sooja hoiaks.
Häda on ka nendega, kes alkoholi pruugivad need öömaja ei saa, vaid jäävad lihtsalt tänavale ja
külmuvad surnuks. Ainus tingimus, et peab olema kaine hirmutab paljusi päevakeskustest eemale.Paljud
ei taha minna sotsiaalkeskustesse, sest seal koheldakse neid nagu nartse. Selle asemel valitakse tänav.
Kindlasti mõtlevad osad teist,ey miks peab neid joodikutest kaltsakaid nii väga haletsema ja nende pärast
muretsema. Samas kui koolidelt ja lasteaedadelt võtab linn rahasid ära, kodututele aga tehakse uusi
eluasemeid ja varjupaiku.
Aga mõelge sellele et kunagi oli see sama pingil magav kodutu ka keegi ja keegi teine pidas temast lugu.