Nõukogude avangard ja kunstirühmituste teke 1960. aastatel
Oluline on käsitleda sõjajärgset kunsti kõigist modernismi kliseedest kõrvalekaldumisest
hoolimata just sõjajärgse modernismi kontekstis.
See avangard milllest sel juhul räägitakse onn aga teistsugune, erinev vaba ühiskonna
avangardist.
Ei abstraktset kunsti ega popkunsti ei ole kerge seostada avangardiga selles tähenduses, nagu
sõjajärgset modernismi on kontseptualiseeritud pärast 1968 aasta revolutsiooni. Need kaks
kunstinähtust erinevad nii esteetika, sotsiaalise positsiooni kui ka tähjenduse pooelst eesti
kunsti hilisemale arengule.
3. Kui palju oli üldse võimalik mõelda kunstis piiride ületamisest ja arusaamade
muutmisest ideoloogilise ja poliitilise surve tingimustes?
Tolleaegse kunsti sisuliste muutuste ja uuenduste analüüsimine ning hindamine oli
muutunud keeruliseks, sest traditsioonilise ja uuenduse vahekorda ei mõjutanud
olulisel määral mittte ainult kunstiprotsessidega seotud otsused, vaid riigi