teraste korral suure sitkuse ja tugevuse poole. See saavutatakse noolutusega suhteliselt kõrgel tempe- K a ra s ta tu d ratuuril (450...650 °C, jahutus õhus). Sellist karas- p in d tust järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse paren- damiseks (sele 1.32). Saadakse ferriidipõhjal tera- line tsementiidiosakestega struktuur – sorbiitstruk- Sele 1.37 Induktsioonkarastamine tuur. Vedruteraste korral kasutatakse kesknoolutust (300…400 °C), saades elastse troostiitstruktuuri. Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema
teraste korral suure sitkuse ja tugevuse poole. See pind saavutatakse noolutusega suhteliselt kõrgel tempe- ratuuril (450...650 °C, jahutus õhus). Sellist karas- Sele 1.37 Induktsioonkarastamine tust järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse paren- damiseks (sele 1.32). Saadakse ferriidipõhjal tera- line tsementiidiosakestega struktuur sorbiitstruk- Malm tuur. Vedruteraste korral kasutatakse kesknoolutust (300...400 °C), saades elastse troostiitstruktuuri. Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsiniku- sulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi:
annaabi.ee 
