Orlando di lasso Lapsepõlv Sündis ~1532. aastal Monsis Flandrias Kaheksa aastaselt laulis St. Nicholas' kiriku kooris sopranit Tänu musikaalsele andekusele rööviti kolm korda Noorukiiga Pärast kolmandat röövimist suundus Sitsiiliasse, Charles V armee alluvusse Pärast häälemurret elas kolm aastat Napolis Marquess della Terza õukonnas Hiljem siirdus Rooma, kus elas Firenze peapiiskopi käe all Edu algus Tänu peapiiskopi mõjuvõimule sai Orlando 20-aastaselt Rooma Sr. Laterano kiriku koormeistriks. Roomas kirjutas oma esimese 4-häälse missa ja hulga motette Vanemate surm & rännuaastad
Nende hääle ulatus on 2,5 oktaavi ja lõppeb 3. oktaavi fga. Mõni laulab isegi 4. oktaavi cni. Pisut kõrgem, kui lüüriline sopran, võimeline laulma eriti virtuoosseid partiisid. Kõige tuntum koloratuursopran Eestis on Margarita Voites. 2. Lüüriline sopran Lüüriline sopran on kõige loomulikum naisehääl. Kerge ja särava tämbriga. 3. Dramaatiline sopran Dramaatiline sopran sobib Wagneri ja Verdi ooperitesse, kuid nende puudusel laulavad dramaatilist sopranit lüürilised sopranid ja mõnikord ka kõrgete nootidega metsosopranid. Eriti kandva tooniga, laulab ooperis dramaatilisi rolle. 4. Subrett Subrett on kergem lüüriline, mõnikord koloratuurne sopran. Subretiks nimetatakse ka koomilises ooperis, operetis, muusikalis või laulumängus kelmikate ja üleannetute naisosade täitjat. 5. Spinto Seda nimetust kasutatakse itaalia tenorite puhul aga ka jõulisemaid lüürilisi sopraneid, kes
Hääleliigid Sigrid Orasmäe Sopran Sopran on kõrgeim naishääl. Sopran muutus olulisemaks hääleliigiks ooperi õitsenguga Itaalias. Paljud rollid olid kirjutatud meessopranile. Populaarseks sai naiste esinemine meeste kostüümides levis edasi kõikidesse teatrivormidesse. 18. ja 19. sajandil ooperipartiisid kindlatele artistidele Sopranit ja metsosopranit hakati eristama 19. sajandi teisel poolel. Enne 1850. loodud sopranirollid on kirjutatud metsosopranile. http://www.youtube.com/watch?v=t83c1V4UmBc Metsosopran Metsosopran on madal sopran. soprani ja aldi vahepealne. Mitte kunagi ei ole täiesti selget vahet tehtudkontraaldi, metsosoprani ja madala soprani vahel. 19. sajandil hakati kasutama metsosoprani nimetust, kui heliloojad hakkasid nõudma järjest suuremat hääleulatust.
paremaks. Ooperi helilooja Jules Massinet elas 1842 1912 Prantsusmaal ja saavutas seal 20 saj. algul oma kuulsuse.Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp (sündinud 29. oktoobril 1969) on eesti dirigent.Aastal 1993 lõpetas Lauri Sirp Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ning 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal. Orkester mängis väga hästi kokku, eriti jäi meelde tsellode mäng. Tundus, et kõik pillimehed olid tegevuse juures ja jälgisid dirigenti. Koor laulis sopranit ja alti, sopran laulis isegi kõrged kohad puhtalt ära. Hästi jäi meelde lõpp,sest peale 3 tundi vaatamist/kuulamist oli väsimus peal ja oli hea kui lõppes. Sammuti jäi ka alguse emotsioon ja sisu meelde. ,,Manon" muutis minu arvamust ooperist. Ega ma ennegi selle vastu ei olnud, aga nüüd muutis ta selle minu jaoks huvitavamaks ja tähtsamaks, näidates, et tegemist ei ole surnud kunstiliigiga, vaid et ka ooper võib olla vägagi üllatav. Kokkuvõttes jäi vägagi
laulma eriti virtuoosseid partiisid. Kõige tuntum koloratuursopran Eestis on Margarita Voites. 2. Lüüriline sopran Lüüriline sopran on kõige loomulikum naisehääl. Kerge ja särava tämbriga. Lüürilised sopranid ooperites on näiteks Mimi (Boheem/Puccini), Pamina (Võluflööt/Mozart) ja Marguerite (Faust/Gounod). 3. Dramaatiline sopran Dramaatiline sopran sobib Wagneri ja Verdi ooperitesse, kuid nende puudusel laulavad dramaatilist sopranit lüürilised sopranid ja mõnikord ka kõrgete nootidega metsosopranid. Eriti kandva tooniga, laulab ooperis dramaatilisi rolle. Dramaatilised sopranid on näiteks Aida (Aida/Verdi), Elsa (Lohengrin/Wagner) ja Floria Tosca (Tosca/Puccini). 4. Subrett Subrett on kergem lüüriline, mõnikord koloratuurne sopran. Subretiks nimetatakse ka koomilises ooperis, operetis, muusikalis või laulumängus kelmikate ja üleannetute naisosade täitjat. 5
klaveritsükkel Musica ricercata (1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. NSV liidu tsensuuri tõttu jäid mitmed teosed, nende hulgas Musica ricercata ja Keelpillikvartett nr. 1 Métamorphoses nocturnes (1953– 1954), n-ö sahtlisse. Keelpillikvartetti nr. 1 võib pidada esimeseks teoseks, milles võib näha Ligeti isikupäraseid ja hilisemale loomingule viitavaid jooni. Requiem (1965) on teos sopranile, metsosopranile, orkestrile ja segakoorile (4 sopranit, metsosopranit, alti tenorit ja bassi), mis kestab umbes pool tundi. Lux aeterna (1966) on teos 16-häälsele segakoorile, mis valmis aasta pärast Requiemi ja mida võib pidada selle jätkuks. Teosele on iseloomulik meetrumitunde kaotamine. Ligeti taotleb ajatuse ja pideva kulgemise tunnet ja saavutab selle erinevate häälte sissetulekute hajutamisega. Koor on acapella ja on näha ka uut joont helikeeles, mida näitab diatoonilisuse esiletõus kromaatilisuse asemel.
Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma valiti 1939. aastal Tartu Ülikooli audoktoriksMiina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Nõu kihelkonnast. Kodus lauldi neljahäälseid koraale, selle traditsiooni tõigi kaasa ema. Koduses laulukooris laulis ema sopranit, isa tenorit ja kasulapsed alti ja bassi. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga, mille isa oma raha eest koju ostis. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdruk hakkas oreli klaviatuuril mängides mälu järgi kordama kordama kuulduid koraale. Kui koraal oli selgeks saanud, otsis ta selle välja Punscheli koraaliraamatust ja vaatas, kuidas see nootides välja näeb, mida ta õppis sel viisil lugema ja mängima.
kirjeldanud oma lapsepõlve õnneliku ja muretuna. Pere emigreerus korraks Argentiinasse 1951, kuid leidmata sealt paremat elu, pöördusid nad vähem kui aasta hiljem Barcelonasse tagasi. On öeldud, et paljudel noortel lauljatel on peaaegu füüsiline vajadus lauldes oma arvamust väljendada ja Carreras ei olnud erand. Ta võttis hääleseade ja klaveri tunde. Esimene avalik esinemine toimus lauluga "La Donna e Mobile" Hispaania Rahvuslikus Raadios. Ilusat poiss-sopranit on kuuldud ka Barcelona ooperimaja laval enne, kui tema hääl hakkas muutuma ja 18 aastaselt oli saanud sopranist tenor. Tema esimene tenor rolli oli Liceo, Flavio Normas. Sellel väikesel roll olid tema karjäärile suured tagajärjed. Mõnede fraaside ilu, mis ta Flavio rollis laulis, oli märganud mitte ainult kriitikuid, vaid ka suurepärane sopran Montserrat Caballe. Ta palus tal koos temaga laulda Gennaro osa Donizetti ooperist Lucrezia
kohta ta ise on öelnud, et "mitte mina ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab mind". See tähendab, et rahvamuusika pole talle eneseväljendamise vahendiks, vaid vastupidi - tema tunneb kohustust vahendada rahvamuusikat, selle vaimu, mõtet ja vormi. Oma teostes püüab Tormis regilaulu algteksti võimalikult terviklikuna säilitada ning üksnes täiendab seda. Minimaalsete lisandustega on näiteks "Kust tunnen kodu" (tsüklist "Kaks eesti runolaulu", 1973-1974), kus kaks sopranit laulavad üks eeslaulja-, teine kooriosa. Ka hõreda klaveripartii motiivid on pärit rahvaviisist. Regilaulule tuginevates teostes kuuleme rahvaviisi enamasti katkematult. Seda võidakse nihutada kõrgemale-madalamale, anda ühest häälerühmast teise, "paljundada", nii et ta kõlab korraga eri kõrgustelt, sageli tiheda klastrina. Kõik saateks kõlav 11 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/looming1.htm 9
annaabi.ee 
