SOOTEADUS
kultuurtaimede ja metsapuude seisukohast;sootaimede jaoks on sama niiskusaste täiesti paras.
Turvas on soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba
org. Ühendites on ülekaalus süsinik ja hapnik, tunduvalt vähem vesinikku ja lämmastikku.
Mineraalühendeid alla 15% turba absoluutkuivast massist; kui neid üle 50%, siis
mineraalmuld.
Soo turbamassi tervikuna nim turbalasundiks.
Alati on soostmisprotsessi olemus ja intensiivsus sõltunud kliimast. Eesti territooriumil on
klimaatilised tingimused soode tekkeks olnud soodsad peaaegu kogu jääajajärgsel ajajärgul,
kuid seoses kliima ja hüdroloogiliste tingimuste muutumisega on turba settimine olnud kord
kiirem, kord aeglasem.
Tugevasti on eesti soode teket ja arengut mõjutanud pinnamood. Võrdsete kliimaolude korral
on soostuinud kõigepealt madalama reljeefiga maaalad, kus põhjavesi on maapinna lähedal ja
annaabi.ee 
