Keha soojusjuhtivus ja siseenergia
Mida tumedam
on kiirgava keha pind seda rohkem energiat ajaühikus kiirgab. Mida suurem on
keha pindala seda rohkem energiat ta kiirgab. Valguse muundumist keha
siseenergiaks nim. neeldumiseks. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim.
soojusülekandeks. Soojusülekanes levib siseenergia soojemat külmemale
kehale. Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. Keha
siseenergiat saab muuta 2 viisil: töö ja soojusülekande abil. Keha
soojendamiseks kuluv soosjushulk sõltub 3 asjaolust: temp. Muutusest, keha
massist ja keha ainest. Aine erisoojus näitab, kui suur soojushulk peab kehale
kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1°C võrra
Q=cm(t2-t1)
c= Q _
m( t2-t1)
Q- soojushulk
m-mass
t2-lõpp temp.
t1-alg temp.
c-erisoojus J _
kg°C
annaabi.ee 
