Plahvatusel meteoriit pihustus ja hajus tõusvas tolmusambas. Seetõttu ei säilinud peakraatri piires ka suuremaid meteoriidikilde. Väiksemad, kohalike elanike poolt "kuivjärvedeks" nimetatud väikekraatrid, on madalad kausjad lohukesed. Need on löögikraatrid, mille põhjas on näha meteoriidi löögijälgi ning neist on kogutud meteoriidikilde. 1970. aastate lõpul ja 80. aastatel asuti pihustunud meteoriitse aine ja selle leviku iseärasuste tundmaõppimisele ja ümbruskonna soosetetes leiduvate plahvatusel ümbersulanud pinnase ja kivimiosakeste - klaasjate kerakeste leviku jälgimisele ning dateerimisele. raater nr. 1 asub peakraatrist umbes 300 m edelas ja on kõrvalkraatritest suurim. Ta kujutab endast tugevasti võssakasvanud lohku läbimõõduga 39 m ja sügavusega 4 m. Kraater nr. 2/8 on kaksikkraater. Peakraatrist jääb ta 600 m kaugusele, lõuna-kagus suunas lamedale künkale ning on kujunenud kahe lähestikku langenud meteoriidi kokkupõrkel maapinnaga. 2
taimmaterjalsit on turbakujunemise protsessis täielikult lagunenud ja muutunud mustjaspruuniks huumusaineks. Turvas- taimejäänuste mittetäielikul lagunemisel liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes tekkinud orgaaniline sete. Turba kuumutuskaoga määratud orgaanilise aine sisaldus on üle 60%. Tekkekoha järgi eristatakse: madalsoo-, siirdesoo- ja kõrgsoo- ehk rabaturvas. Lammi- ja rannikusetetes, järve- ja soosetetes esineb turba või turvastunud vahekihte ( orgaanilise aine sisaldus üle 20%). Turvas on suure veesisaldusega (8892%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (5060%), vesinikust (57%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (23%), fosforit (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid). Turba üldtehnilised näitajad Lagunemisaste 45-50% Tuhasus 1,5-4,9% pH3,3-5,1 Niiskus 86-91%