erandjuhtudel isased näiteks mesilastel. 3) Järjepidevus a. On liike, mis paljunevad ainult partenogeneetiliselt (nt. emased kõrbesisalikud) b. Tavaline paljunemine vaheldub partenogenees (mesilased, lehetäid) 4) Loomulik/kunstlik partenogenees võib olla loomulik (mesilased) või kunstiline (siidiliblikatel ja teatud kalkunitõudel) Partenogeneesi tähtsus 1) levinud paljunemisviis, kus esineb hõre asustatus ja kus teise soopoolega kohtumine on raskendatud. Nt. kõrbed, Antarktika. 2) Võimaldab energia kokkuhoidu ära jäävad kulutused partneri otsimiseks, paaritumiseks. 3) Partenogeneesil tagatakse pärilik muutlikkus, mis omakorda annab võimalusi kiiremaks evolutsiooniks 4) Teatud olukordades tagab partenogenees arvukuse järsu suurenemise ajas. Näiteks lehetäid suvel. Günogenees Günogeneesil toimub viljastumine, kuid uus organism areneb vaid munaraku geneetilise info
pili). Sama tüüpi bakterite vahel konjugatsiooni ei toimu. Konjugatsioon algab F plasmiidi katkemisena O järjestuses ja üks ahel kandub üle. Kui ülekanne on lõppenud, siis mõlemas rakus on F+ kaheahelaline plasmiid. Geenivahetus toimub erinevate bakteritüvede vahel. Mitte kõik mikroobid ei ole võimelised omavahel geene vahetada. Selleks, et toimuks geenivahetus kahe mikroobi vahel, peab üks neist omama fertiilsusfaktorit. Tinglikult on tegemist kahe soopoolega, konjugeerida saavad ainult need omavahel, kellest ühel on fertiilsusfaktor olemas, ühel mitte. Aeg-ajalt võib fertiilsusfaktoriga plasmiid interakteeruma põhirkomosoomi ja siis võib kromosoom ka aeg- ajalt konjugeeruda. Siis läheb kõigepealt üle fertiilsusfaktor ja plasmiid, kõige hiljem see põhikromosoom. Fertiilsusfaktorit tähistatakse F+ ga, moodustades tuubuli ja hakkab plasmiidi üle kandma. Saame kaks mikroobi, milles mõlemas on F-faktor sees
annaabi.ee 
