parenhüümrakud. Aastarõngad vähe eristatavad, ei teki lülipuitu, puudub säsi, tihedus ja meh omadused madalamad. LP juurte puidu moodustavad: libriformikiud, sooned ja parenhüümrakud. Rõngassoonelised -> hajulisoonelised, ei teki lülipuitu, aastarõngad väheeristatavad, puudub säsi, parenhüümrakkude osakaal suurem. Tüvi – OP koosneb trahheiididest ja parenhüümrakkudest, LP koosneb parenhüümrakkudest, trahheiidid, soontrahheiidid, libriforikiud, libriform, kiudtrahheiidid. 18. Mida kujutab endast koobaspoor? Milline on selle funktsioon? Ümmargune poor, mille läätsekujulist paksemat osa nimetatakse tooruseks, tema ümber paikneb rõngakujuline ala e margo, mille läbi saavad vedelikud pooride kaudu rakkudesse liikuda. Kui koobaspoor sulub, tekib naaberpooride vahel rõhuvahe, sel juhul surutakse toorus poori avause vastu. Okaspuidus
• Sooned liigitatakse: • jämesooned – läbimõõt 200…400μm • peensooned – läbimõõt 30…40μm Tüllid • Päris selge pole tüllide roll kasvavas puus – tegemist on parenhüümrakkude sopistustega läbi koobaspooride sooneõõnde, • Sopistuse tõttu lakkab soon funktsioneerimast toitaineid juhtiva kapillaarina. • Väidetavasti tüllid tekivad koos lülipuidu moodustumisega (tamm, saar, akaatsia, kreeka pähkel). Soontrahheiidid • Soontrahheiidid on üleminekuvormiks tüüpiliste trahheiidide ja soonte vahel. • Oma põhikujult, mõõtmetelt, pooride asetuselt ja isegi seinapaksendite poolest nad meenutavad peensoonte lülisid, välja arvatud rakkude otsad, mis sarnanevad trahheiididega. • Neid leidub puidus üldiselt vähe ja tavaliselt need võetakse puiduelementide üldbilansi koostamisel soonte hulka. Libriformkiud
annaabi.ee 
