Referaat Lahemaa rahvuspark
on need Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses, kus kadakastel loodudel leidub
arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid, kultuskive, muinaspõlde
ja linnamägede asemeid.
Rahvuspargi lõunaosa ulatub Kõrvemaa suurte metsade ja soodeni. See ala kujutab endast
ulatuslikku jääpaisjärvetasandikku, mis on tekkinud viimase jäätumise lõpul suures
jääsulamisveekogus, koosneb valdavalt liivast ja viirsavist ning on suures osas soostunud.
Lisaks soomassidele ilmestavad pinnamoodi ka keeruka ehitusega mandrijää
servamoodustiste vööndid vaheldumisi mõhnastike ja kruusaliivaväljadega
(fluvioglatsiaalsed deltad). Viimastest on tuntuimad Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning
Pühamäe-Kemba oosideahelikud.
Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja-Eesti rannikumadalikki, on rikas suurte rändrahnude ja
kivikülvide poolest. Need on siia hiiglaslike mandriliustike poolt kantud Soomest ja
annaabi.ee 
