lillkapsas, kapsas) Jooge päeva jooksul piisavalt vedelikku, toatemperatuuril joogid põhjustavad vähem probleeme kui kuumad või külmad joogid Tarvitage probiootilisi piimatooteid ja keefiri Lapse hoolduse võimalusi Pesta sagedasti käsi Peale roojamist loputada pepu (puhta veega), et vältida valuliku punetuse teket, vajadusel kasutada salvi (nt. BEPANTHEN) Peale põdemist võib teha piimhappebakteri kuuri (Gefilus, Enterol), et taastada normaalne soolemikrofloora. www.kuulutaja.ee Kasutatud kirjandus 1. https://www.tervishoiuakadeemia.ee/kohulahtisus/ 2. http://www.kuulutaja.ee/kaes-on-nakkavate-kohuviiruste-tippaeg/ 3. https://www.kliinik.ee/teemalehed/tervelaps/aid-17531/vaikelapse-ko hulahtisus 4. http://maaleht.delfi.ee/news/tervis/tervis/kohulahtisus-voib-viidata -haigusele?id=72458415
Teiseks, mitmekesine fütoöstrogeenide eelühendite (lignaanide hulka kuuluvad resinoolid) sisaldus. Kolmandaks, erinevate antioksüdantide, näiteks vitamiin E, lignaanid, alküülresorsinoolid, tanniin, fütiinhape jt sisaldus koos magneesiumi, kaaliumi, foolhappe, seleeni, tsingi, riboflaviini, niatsiini, tiamiini, asendamatute rasvhapete ja inimtervislike süsivesikutega muudab rukkileiva toiduaineks, millel on väga oluline roll tervisliku soolemikrofloora kujunemises, nüüdisaja ühiskonda koormavate mitmete sajandihaiguste profülaktikas ja võimalikult tervislikuks (täisväärtuslikuks) eluks. Viimase väite kehtimiseks ei tohi rukkileiva koguseline ja sageduslik päevatarbimine jääda alla füsioloogiliselt põhjendatud taseme (Kokassaar 2008). 9 5. Põhisoovitused tarbimiseks
Kõige rohkem proteobaktereid. Soolestik kaksteistsõrmikus on suht vähe mikroobe. Kui rohkem mikroobe, siis viitab mao alahappesusele. Peensoole alumises osas ja jämesooles palju mikroobe. Soolestikus on rohkem baktereid kui Maal inimesi. Enamus jämesoole mikroobe on anaeroobid. Fakult.anaeroobid. nad toituvad ainetest, mis ülemistes seelekulgla osades seedimata ja imendumata jäävad (kiudained) ning ka irdunud sooleepiteelist ja soolelimast. Soolemikrofloora on nagu organ, ta viib lbi reaktsioone, nii kasulikke kui ka kahjulikke. Jämesoolebakterid sünteesivad sooles vitamiine, töötavad ümber sapphappeid ja lagundavad sooles neid toiduaineid, mis peensooles jäid imendumata. Prebiootikumid, soodustavad selektiivselt kasulike soolebakterite paljunemist inimese sooles. Olulisemad bakterhaigused: Siberi katk. Bacillus anthracis. Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria
liigiline koostis varieerub piki seedetrakti (osad bakterid kinnituvad seedetrakti 126 epiteelile, osad asuvad vabalt seedetrakti luumenis). Inimese seedekulgla bakterid toodavad vitamiine (enterobakterid sekreteerivad põhiliselt vitamiine K ja B12 ning piimhappebakterid teatud B vitamiine) ja aitavad kaasa nii toitainete seedimisele kui omastamisele. Soolemikrofloora suur mass ja arvukus (peensooles108/ml ja jämesooles ulatub 1012/ml) vaid soodustab eelnevalt mainitud funktsioone, kuid samas on ka kaitseks võõrmikroobide kolonisatsiooni eest. Näiteks bakterivaba katselooma nakkuseks piisab vaid 10 Salmonella bakterist, samas kui normaalse mikrofloora korral on nakkuslikuks doosiks 10 6 rakku. Soolemikroflooral on näidatud olevat inimese immuunsüsteemi (nt. seedekulgla teat. lümfaatilise koe - Peyer'i naastude) arengut ja aktiivsust stimuleeriv toime
annaabi.ee 
