Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks
aga ka zooplankton
Soolsuse tõustes väheneb bioloogiline mitmekesisus, kuigi keskmiselt soolastes
järvedes võib olla elustik suhteliselt rikkalik.
Tsüanobakter Spirulina looduslik levila Kesk- ja Ida-Aafrikas ning Mehhikos, S. platensis ja
S. maxima on olulised oma körge proteiinisisalduse poolest. Ei vaja magedat vett, seob CO2.
Hüpo- ja mesohallinsetes järvedes on köige arvukamad ränivetikad. Kõige soolataluvam liik
on ülemaailmse levikuga Dunaliella parva. Talub 20-350 g/l. Paljudes hüperhaliinsetes
järvedes ainus fotosünteesiv organism. Makrovetikatest on tavalised mändvetiktaimed (kuni
mööduka soolsuseni <50 g/l - Chara, Tolypella).
7
Loomarühmad, mis soolajärvedes pea puuduvad, kuid magevees tavalised: Käsnad,
Sammalloomad, Kärssussid, Kaanid, Karbid. Spetsiaalseid soolajärvede kalaliike on vähe,