Kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast liigirikkam kui kumbki neist. Ökotonid on liikide kontrsentreerumiskohad, kompensatsioonialad (mahendab keskkonnakahjustusi) ning geoökoloogilised barjäärid. Veekogude kaldad on ökotonid - vajalikud varje- ja sigimispaigad veega seotud elustikule. 12) Kirjeldage ökosüsteemi energiavoogu ja toitainete ringet. Miks pannakse loomadele soolakive? Miks väetatakse põldu aga mitte metsa? Energiavoog on Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse- ja loomse biomassi energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. Soolakive pannakse loomadele nende mineraalidevajaduse katmiseks, eriti talvisel ajal. Metsa väetab kogu puudelt ladestunud varis, loomade elutegevuse jäägid ja surnud loomad. 13) Millises Eesti piirkonnas on mulla hapestumine suurem probleem ja miks?
üliväikestes kogustes. Kõiki neid saavad taimed mullast (mõnda suudetakse võtta ka lehtede abil) Loomadel on ka kõiki neid elemente vaja, ehkki nende koostis loomade ja taimede puhul on veidi erinev. Näiteks Na ja kloori vajavad loomad –ka inimene- üsna palju, taimed aga vähe, või üldse mitte. Na ja Cl koosneb keedusool. Vahel pannakse metsa või karjamaale soolakive “lakusool” (jahimehed panevad, talumehel on soola loomade jahu sees. Soolavajadus on ka põhjus, miks näiteks põder veetaimi sööb, isegi sukeldub. Mägedes lakuvad kitsed kaljusid, et saada soola. Inimene nagu teisedki loomad ei sõltu taimedest ainult energiarikaste ühendite ja toitainete osas, vaid sõltub ka seetõttu, et saadakse taimedelt ühendeid, mille valmistamine käib meile üle jõu. 17
annaabi.ee 
