Geoloogia !
dolomiidid.
Orgaanilised settekivimid.
Turvas, pruunsüsi, kivisüsi ja põlevkivi, mis on tekkinud orgaanilise
aine lagunemise, kõdunemise ja hilisema kokkusurumise tulemusena.
Biokeemilised kivimid.
Selles rühmas on kõige levinumateks karbonaatsed settekivimid:
lubjakivid, dolomiidid, merglid ja kriit. Nende koosseisus esineb suurel
hulgal mitmesuguste organismide skelette.
Lubjakivid võivad tekkida mitmesugustes tingimustes - nii
mageveekogudes kui ka soolakates basseinides. Kõige enam on levinud
merepõhjas settinud lubjakivid. Nad kujunevad sooja kliimavöötme
meredes kus vee sügavus ei ületa 300 meetrit.
Dolomiidid tekivad esialgsete lubjakivide dolomitiseerumise arvel.
V EESTI ALUSPõHJA GEOLOOGIA
GEOLOOGILISE EHTUSE PÕHIJOONED
Eesti asetseb Ida-Euroopa (Vene) platvormi loodeosas. Ida-Euroopa
platvormiks nimetatakse geoloogias Skandinaavia, Uraali, Kaukasuse,
Krirnmi ja Karpaatide mäestike vahele jäävat lauskmaad.
annaabi.ee 
