Koolireform 19. sajandi alguses
ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts.
Tartu ülikooli küllalt dünaamiline areng kestis aastatel 1820-
1890, millest aastaid 1855-1880 on peetud akadeemilise
enesekesksuse ajastuks, kuid vilistlaste silmis hoopis teiseks
õitsenguajaks. Siin õppisid või õpetasid galvanoplastika leiutaja
Moritz Hermann Jacobi, evolutsiooniteooria ja kaasaegse
embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, füüsikalise keemia
rajaja soolaefektide avastaja Wilhelm Ostwald, vere hüübimise
fermentatiivse teooria ja vereülekande aluste väljatöötaja
Alexander Schmidt jpt. (Tartu ülikooli lugu)
1816.a. Eestimaal Talurahvaseadus
1816.aastal kinnitas
keiser Aleksander I
seaduse, mis vabastas
Eestimaa talupojad
pärisorjusest.
Seadus kohustas asutama
iga 1000 elaniku kohta
ühe eestikeelse
vallakooli.
1830. a. Kirjutamine ja
rehkendamise õpetamine