Kask
kõrbeda. (Sageli oleks siinseid salumetsi õigem pidada viljakamateks
loometsadeks.) Nii võib tammikutes ja puisniitudel leida läbisegi aru- ja
sookaske. Lähemal uurimisel ilmneb aga enamasti, et arukase känd kasvab
mõnekümnesentimeetrisel künkal, sookask jälle sama suures lohus. Teinekord
on aga künkal sookase juure all "keev maa" (aimatav allikakoht niiskemal
aastaajal).
Ent kõige kuivemad nõmmemetsad? Siin kasvab vahel üksikuid arukaski ja ega
sookaskki puudu. Rabaga võrreldes on ehk nende vahekord vastupidine, samuti
pole tähtsuseta, kui kaugel on kummagi liigi suuremad salud. Nõmmel on
tingimused mõneti sarnased raba omadega: noored tärkavad taimed ei
konkureeri mitte elupaiga pärast (vaba liivamaad on küllalt), kuid idandid
võitlevad ellujäämise nimel. Ja lõpuks, eks raba ja liivanõmme taimestikus ole
muudki ühist (kanarbik, kukemari, põdrasamblikud jne.).
ryryryry
annaabi.ee 
