Kask
Kui nüüd kullendavat rabakaske (arukaske!) lähemalt vaadata, võib tema tüve
alusel ja okste jämedamatel osadel näha sügavalt lõhestunud musta korpa, mis
ülalpool asendub järsult valge tohuga; naabritest sookased on aga maapinnast
ladvani ühtlaselt valged, vanana kärnaselt halli-mustatähnilise tohuga. Ka
pungad klapivad laukaäärsel kaunitaril arukase omadega: nad on ümara tipu ja
kõva vahakattega; ümbruse sookaskedel on pungad enamasti teritunud ja veidi
kleepuvad.
Kui palju leidub raba südames arukaski, sõltub naabrusest, sest neid külvavad
ümbruse arumetsad. Laialdastest madal- ja siirdesoodest ümbritsetud rabadel ei
pruugi arukaske olla. Rabades kasvab ka soo- ja arukase hübriide. Siin on
olukord mõneti sarnane jäätmaadega (vt. EL eelmisest numbrist lk. 275) -
kummaski kohas ei sõltu väikese taime ellujäämine konkurentsist seal juba
kasvavate taimedega