· Pikem aeg · Õhem pinna paksus · Suurem soojusjuhtivustegur Valem: Kirvereegel mida tihedam aine, seda suurem soojusjuhtivustegur. Mida poorsem (palju õhku), seda väiksem Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis tõstab antud aine ühe massiühiku temperatuuri ühe kraadi võrra Valem: ............................... Konvektsioon Vajalik keha osade liikumine st võimalik vaid vedelikes ja gaasides Valem: ............................. h konvektsiooni soojusvahetustegur .... jahutava materjali pinna temperatuur .... vedeliku temperatuur Stefan-Boltzmanni seadus Absoluutse musta keha integraalne kiirgamisvõime on võrdeline keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega Valem: ..................... ............................... Termodünaamika 3 Termodünaamikas lisandub uue mõistena sise-energia - süsteemi kuuluvate molekulide ja aatomite kulg- ja pöördliikumise ning võnkliikumise kineetiline energia + vastasmõju
· Arvutused näitasid, et inimene tunneb palja jalaga mugavalt veel -59 Celsiuse juures oleval korgil. Kontakttemperatuur2 · Inimese keele temp on 37 C ja b väärtus 1400 ((J m-2 K -1 s-1/2) · Võrdle raudrelsi ja pehme puu kontakttemperatuure kui mõlemate temperatuur on -5 C · Raua b on 17000 ja pehmel puidul 290 Konvektsioon Konvektsiooniks on vajalik keha osade liikumine st võimalik vaid vedelikes ja gaasides dQ= h (Tp-Tv) · Kuh h- konvektsiooni soojusvahetustegur · Tp- jahutatava materjali pinna temperatuur. · Tv- vedeliku temperatuur Konvektsiooni soojusvahetustegur · Tüüpilised tegurid varieeruvad suurtes piirides · Vedelike korral väärtused suurjärkudes suuremad · Erinevad vaba ja sunnitud konvektsiooni korral · Vedelikes alates 50-1000(vaba) ja -20000 (sunnitud) · Gaasides alates 2-25 (vaba) ja 25-250 (sunnitud) Soojuskiirgus Stefan Boltzmanni seadus !!!!!
Põhimõtte skeem. 12. Termodünaamilise keha voolamine ja drosseldamine. Gaasiturbiinseadme ringprotsess. Põhimõtte skeem. 13. Soojusvahetus. Lihtsamad soojuse leviku viisid. Temperatuuriväli, temperatuuri gradient ja soojusvoog. Soojusjuhtivus. Fourier seadus ja soojusjuhtivustegur. 14. Soojusjuhtivus tasapinnalises seinas. Ühe- ja mitmekihilises seinas. 15. Konvektiivne soojusülekanne. Newtoni valem. Konvektiivne soojusvahetustegur. Millest sõltub alfa? Kuidas määratakse? 16. Soojuskiirgus. Stefan-Boltzmanni seadus. Neeldumine, peegeldumine, mustsusaste. 17. Soojusläbikanne. Ühe- ja mitmekihiline tasapinnaline sein. 18. Soojusvahetid. Liigitus ja arvutuse alused. 19. Kütused ja nende põhilised karakteristikud. Kütuse põlemine. Liigõhutegur. 20. Katla soojubilanss ja kasutegur.
Soojusüle-kanne on väga komplitseeritud, mida mõjutavad vooluse iseloom, kiirus, seadme geomeetriline iseloom ja füüsikalised omadused. Newtoni valem: q=t [W/m2]. Soojusvoog seina ja voolava vedeliku või gaasi vahel on võrdeline seina ja vedeliku vahega t. -soojusülekandetegur. Nt. Õhu kuumutamine ja jahtumine: =1—50 [W/m2*K], Vee kuum. ja jaht.: 20—10000, õlide kuum. ja jaht. 5—1500. Millest sõltub konvektiivne soojusvahetustegur ja kuidas see määratakse? Avaldatakse dimensioonita võrranditest ja kasutatakse lihtsustatud valemeid dimensiooniga kujul. =(0,023Pr0,4 v-0,8)w0,8/d0,2 =A*w0,8/d0,2 W/(m2*K). Tegur A on valemis voolava keskkonna füüsikalisi omadusi iseloomustav suurus ja sõltub temperatuurist. A teguri väärtuste jaoks on koostatud tabelid erinevate temperatuuride juurdes. 16.Soojuskiirgus ja Stefan-Boltzmanni seadus.
annaabi.ee 
