langema tasakesi. Päikeseküttesüsteemist saadava soojuse hind on konkurentsivõimeline teistest energiaallikatest saadava soojuse hinnaga. Solaarküttesüsteem on täisautomaatne, mis teeb tema kasutamise mugavaks. Hoolduskuludes tuleb pisut kulutada pumba ja automaatika tööshoidmiseks. Viiekordsete paneelelamute keskmise aastase arvutusliku sooja tarbevee soojuse vajaduse (155 MWh) juures, on vaja kollektorit pinnaga 130 m² ja soojussalvestuspaaki mahuga 5,5 m³. Sellise hulga veega on võimalik keskmiselt varustada 135 inimest. Päikeseenergiat kasutatakse põhiliselt rikastes arenenud riikides, kuna vastavad seadmed on küllaltki kallid ja keerulised. Ka päikeseenergia kasutamine laieneb kiirelt nagu tuuleenergia kasutaminegi. Eestis on päikeseenergia kasutamine siiani küllaltki tagasihoidlik olnud paigaldatud on vaid paarkümmend vett soojendavat kollektorit ning paarikümne majaka ja
saadava soojuse hinnaga. Päikeseküttesüsteemis soojendatud vee hind on soodsam elektriga soojendatud veest samadel sooja tarbevee temperatuuridel (45-55ºC). Solaarküttesüsteem on täisautomaatne, mis teeb tema kasutamise mugavaks. Ekspluatatsioonikuludes tuleb pisut kulutada pumba ja automaatika tööshoidmiseks. Viiekordsete paneelelamute keskmise aastase arvutusliku sooja tarbevee soojuse vajaduse (155 MWh) juures, on vaja kollektorit pinnaga 130 m² ja soojussalvestuspaaki mahuga5,5 m³. Sellise hulga veega on võimalik keskmiselt varustada 135 inimest, kolme ööpäevaseks varuks oleks vaja vastavalt paaki mahuga 16,5 m³. 5 Joonis 1.Päikesekollektorid maja katusel Joonis 2.Veesoojendamine kollektorite abil Sajandi läbimurre päikeseenergia salvestamisel.
annaabi.ee 
