Soojusnähtus kasvuhoones Soojusnähtus kasvuhoones tekib päikese soojusülekanndel kasvuhoonesse toimub kiirgus,kuna kasvuhoone on külm ning päike kiirgab soojust siis toimub nende vahel soojusülekanne.Siseenergia levib soojemalt kehalt alati külmemale,ehk siis päikeselt kasvuhoonele.Nende soojusülekanne peatub siis kui nende kehade temperatuur on võrdne. Kasvuhoone sees toimub konvektsioon ehk päikese siseenergia hakkab ringlema gaasi või vedelikuna. Seetähendab et mida suurem on kasvuhoone pind seda rohkem päikeseenergiat kasvuhoone kiirgab ning seda rohkem siseenergiat hakkab kasvuhoones ringlema,kuni kehade temperatuur on võrdne. Pärast seda hakkab kasvuhoone liiga palju soojust vabastama ning tekib kasvuhooneefekt ,mis on väga kahjulik .Tekib ülemaailmne soojenemine.
alanemine, energia eraldub. Soojushulk sõltub 1) Aine mass, 2) Alg ja lõpptemperatuuride vahest. T1-alg, T2-lõpp. Delta(t) temperatuuri muut (vahe). 3) Materjal – erinevatel materjalidel on eri soojused (c). Q=cm(Δ t). Nt: c(vesi) = 4200. See tähendab, et 1kg vee sulatamiseks 1kraadi võrra kulub 4200J soojusenergiat. 1cal=4.2J. T=Q/cm. Põlemine: On keemiline protsess, eraldub alati soojust. Soojushulk sõltub: 1)Kõttemass 2)Kütuse liik (k) Q=km Sulamine ja tahkumine: Sulamine on soojusnähtus, kui tahke aine muutub vedelikuks. Tahkumine on soojusnähtus, kui vedelik muutub tahkeks ja selle käigus soojus eraldub. Sõltub: 1) Materjalist (λ) lambda on sulamis- ja tahkumissoojus. Q=λm. Elektriõpetus: Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib ja seletab paigal seisvate loetud kehade vaastastikumõju. Elektriseerimine on kehadele elektri laengu andmine (hõõrumine). Laeng: q= laeng = 1c(kulon) Voolu tugevus: sõltub laengu tugevusest I-q. I = 1c/1s = 1A (amper)
Elektronkiht on elektronkattes paiknevad elektronid. Ioonid Nad tekivad sellepärast, et kõik ainet tahavad viimasele kihile saada 8 neutronit. Keemiline reaktsioon C+O2=CO2 H2+O=H2O 1 moll =624 Elekter Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga korrapärane liikumine. Töö Tähis on A. Valem on A=F korda s või m kord g korda s. Ühik on 1J. 2kg 20N 1m m=2kg s=1m A=? A= 20N korda 1m =20 J Energia Siseenergia on molekulide tuumas liikumine. Soojusnähtus Erisoojus on soojushulk mida on vaja 1 g aine soojendamiseks ühe kraadi võrra. Soojenemine on molekulide kiire hõõrdumine. Jahtumine on molekulide vähenev liikumine. 1cal= 4,2J Põlemine Ohtlikud vingugaasid toimuvad mitte täieliku põlemisel. Kütteväärtus on soojushulk mis vabaneb 1g kütuse täielikul põlemisel. Tuumaenergia Tuumaenergia on energia mis vabaneb aatomi lagunemisel.
sulamine Q=Λm vedelikuks. Sulamisel soojus neeldub. Tahkumine on vedela aine muutumine tahkumine Q=Λm tahkeks. Tahkumisel soojus eraldub. Aurustumine on soojusnähtus, kui vedelik aurustumine Q= Lm muutub gaasiks. Aurustumisel energia neeldub. Kondenseerumine on soojusnähtus, kui kondenseerumine Q= Lm gaas muutub vedelikuks. Kondenseerumisel energia eraldub
annaabi.ee 
