= [W / m × K ] = 2(t1 - t 2 ) 12,5 (0,205 + 0,006) 9.4 ln(0,205 / 0,083) = = 0,188 [W / m × K ] 2 (102 - 42) Järeldus: Antud katsetulemuste põhjal saime soojuskeha katva isolatsioonimaterjali soojusjuhtivusteguriks 0,188 W/(m*K). Kuna tegu on asbestiga, siis võib võrrelda katselist ja tegeliku soojusjuhtivustegurit. Asbestil on soojusjuhtivusteguriks antud 0,14 W/(m*K). Järeldub, et katseliselt tuli soojusjuhtivustegur mõnevõrra suurem, mis on ilmselgelt tingitud mõningasest mõõtmise ebatäpsusest. Samuti ei saa eirata fakti, et soojusvoomõõturina kasutatud millivoltmeeter on tõeline antiik ja pärineb 1936.aastast!
soojapidavus. Hoone sein, milles mina elan koosneb 10cm vahtplasti kihist, 10cm paksusest mineraalvati kihist, 5cm paksusest õhuvahest, 5cm paksusest lauakihist ning 1,5cm paksusest lubjakrohvi kihist. Selle seina soojapidavus R=2,0+1,42+0,19+0,28+0,01=3,9 m²·°C/W. Võib kindlalt õelda, et sellise seina soojapidavus omadused on head. (MASSO, T. Väikemajad) On võimalik ka välja arvutada kindla ajaperioodi soojusvõimsuse kadu. Selleks on vaja teada seina soojusjuhtivustegurit, seina pindala, sisetemperatuuri, välistemperatuuri ja aega. Toon näite enda elamu peal. Ruumi seinte pindala on 65 m². Eelpool kirjeldatud vaatlusperioodi keskmine välistemperatuur oli -9,5°C ning keskmine sisetemperatuur oli 24°C. Aluseks võtsin, et hästi soojustatud seina soojusjuhtivustegur U on 0,03 W/mK. Kütteperioodiks oli argipäeviti 6h. Kasutan valemit Q=U·S·T·t. Vastus on Q=0,03·65·33,5·6=392W. Kamina tehasepoolt määratud maksimumküttevõimsus on 6kW
annaabi.ee 
