keha eraldama soojuskiirgust. Õigupoolest eraldavad kõik objektid soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem kui absoluutne null ehk -273,15 kraadi Celsiuse järgi, kuid ükski objekt ei kiirga soojust ideaalselt, vaid võtab vastu ja eraldab mõningaid valguse lainepikkusi paremini kui teisi. Selline ebaühtlus on muutnud valguse, soojuse ja aine koostoime uurimise tavaliste objektide näitel üsna keeruliseks. Õnneks on võimalik luua peaaegu ideaalne must keha. Selleks tuleb võtta soojusjuhtivast materjalist, näiteks metallist kast. See peab olema igast küljest suletud, nii et väljast ei pääseks sise valgust. Kui nüüd teha kasti avaus, siis sellest väljuv valgus on peaaegu täpselt ideaalse musta keha valgus vastavalt kastis valitsevale temperatuurile. 20. sajandi algul uurisid sellise seadmega musta keha kiirgust teiste seas nii tuntud teadlased, nagu lord Rayleigh ja Max Planck. Pärast pikka vaevanägemist kirjeldas Planck lõpuks musta keha kiiratavat valgust
Esineb põhiliselt tahkes või vedalas keskkonnas. 40. Mida näitab aine soojusjuhtivustegur ? Võrrelda vabal valiku 2 aine (keskkonna) soojusjuhtivustegurite erinevust. Soojusjuhtivustegur näitab kui kiiresti suudab soojus teatud keskkonnas levida. 41. Millise 2 põhitingimusega (soojuslike protsesside efektiivsuse mõttes) peab arvestama küttepindade koostamisel? Küttepind peab olema tehtud soojusjuhtivast materjalist. Küttepinna paksus peaks olema võimalikult peenike (õhuke). 42. Kirjeldada konvektiivse soojuslevi olemust? Selgitada loomuliku konvektsiooni ja sundkonvektsiooni erinevust. Näited. Toimub voolavates keskkondades, soojus kandub edasi aineosakeste intensiivse liikumis kaasabil. Loomuliku korral liigub nt vedelik tänu vedeliku tiheduse erinevusele (ruumide kütted). Sudkonvektsiooni korral paneb liikuma aga mingi välistegur (pump). 43
annaabi.ee 
