Talvebetoon sobivad kasutuskohad on elementide paigaldus-ja vuugivalu, järelvalu ning kinnitus-ja remondivalu. Tarind isoleeritakse kaitsekattega suletud ruumis, mida köetakse kas kuuma õhu või auruga. Betoonikülmakaitse Külmakaitse ülesanne on: hoida ära tarindi jäätumine, ühtlustada tarindi temperatuuri, vähendada soojendamisvajadust, takistada niiskuse haihtumist. Külmakaitset võib korraldada järgmiste vahenditega: raketise soojusisoleerimine, külmakastid, külmakaitsematid ja-plaadid, kaitsekatted Lahtiraketamine Raketise võib lahti võtta, kui betoon on saavutanud oma küllaldase tugevuse. Tugevusnõue oleneb sellest, milline koormus mõjub raketisele ja tarindile endale. Raketised tuleb lahti võtta sellise järjekorras, et ei põhjustaks tarinditele liigset koormust ja et võimalikud valamisvead avastatakse varakult. Üld juhisena võib pidada seda, et enne võetakse lahti raketise koormamata osad ja alles siis koormatud.
soojustatakse hoolikalt [4]. 3.2.2 Tsemendi kivinemissoojuse ehk eksotermia kasutamine. Antud meetod on eriti efektiivne kõrgemargiliste betoonide ja massiivsete konstruktsioonide puhul. Kõrgemargilised ja massiivsed betoondetailid kivinevad madalamargiliste ja õhukeste detailidega võrreldes kiiremini. Betoon tuleks katta (võimalikult kiiresti pärast paigaldamist) soojusisolatsioonimattidega, kile vms kattega, vältimaks soojuse kadu tsemendi reageerimisel. Raketiste soojusisoleerimine sobib püsttarindite ja plaatide alumise külje isoleerimiseks. Sel juhul kasutatakse tavaliselt suur- või kassettraketisi. Oluline on kaitsta betooni ka tuule eest, mis soodustab pinna jahtumist (vt joonis 2). See, kui kaua betooni on vaja kaitsta välitingimuste eest, sõltub kattematerjalist, keskkonna temperatuurist, betooni margist jm. Ilma lisasoojenduseta pole mõtet betooni Pilt 4. Külmakaitsekassett. kaitsta külma eest kauem kui 3...7 ööpäeva