"Õhutemperatuurid Jõgeva linnas"
Hüpotees tugineb eeldusele, et
Eesti on suhteliselt suur kasvuhoonegaaside tootja, seda näiteks elektrienergia tootmisel.
Põlevkivienergeetika on küll madala kütteväärtusega, kuid tekitab muude kütustega
võrreldes märksa suuremat keskkonnakahju. [3] Uurija leiab, et antud fakt on üheks
mõjutajaks Jõgeva õhutemperatuuride tõusmisel.
TEOREETILINE TAUST [1]
1. 1 Õhutemperatuur
Temperatuur on keha soojusaste. Õhutemperatuur on õhu kui loodusliku keha
soojusaste. Soojusasted mõõdetakse kraadides, kuid erinevate temperatuuriskaalade
kraadide pikkus on erinev. Praegu on kasutusel mitu temperatuuriskaalat. Kõige
levinum on Celsiuse skaala.
1742. aastal võttis Rootsi füüsik Andres Celsius kasutusele 100-kraadise
temperatuuriskaala, mille püsipunktideks olid jää sulamistemperatuur (100°) ja vee
keemistemperatuur (0°). Hiljem pöörati tuntud loodusteadlase C. Linne`i soovitusel
annaabi.ee 
