Valgus ja selle levimine
Elektrilambile saab seda anda
vooluallikast, küünlale põlemisest ning päikestele ja tähtedele tuumareaktsioonid.
On ka valgusallikaid, mis kiirgavad valgust, aga on ise jahedad-külmad
valgusallikad. Sellised on näiteks televiisor,suhteliselt on ka luminestslamp ja
suveõhtutel emased jaanimardikad, lõunameredes elavad kalad sügaval vees.
Valgus, mis tekitab valgusaistingu, on nähtav valgus. Nähtamatu valguse üks osa
on infravalgus. Selle toimel kehad soojenevadja seetõttu nimetatakse seda ka
soojuskiirguseks.Ultravalgus aga võib tekitada naha põlemist kevadel. Ultravalgus
on nähtamatu ning seda liigitatakse organismidele väheohtlikuks ja ohtlikuks.ohtlik
osa võib tekitada nahavähki.Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia
kandumist ruumi. Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valgustatud osa ja
valgustamata osa vahelsied piirjooned on sirged, mis näitab, et valgus levib
sirgjooneliselt