Betoonitööd talvel
soojakute kasutamisega. Nendest enamlevinum on ilmselt puhurite ja soojakute kasutamine,
kuna need on odavamad ja kergemini kättesaadavad.
Soojak kujutab endast ajutist, veekindlast vineerist, presendist või polümeerkilest
telki, mis katab kogu ehitise või selle osa, kus paigaldatakse ja hoitakse betooni. Kasutusel
on ripp- ja lamesoojakud, mis toetuvad ehitise püstitavatele seintele.
Infrapunakiirgussoojenduse puhul juhitakse soojus kiirguse abil soojendatavasse
objekti. Kiired suunduvad õhus sirgjooneliselt ja muutuvad soojuseks kohtumisel tahke
takistusega (vt Pilt 3). Kiirgurid töötavad kas gaasi, õli või elektriga. Infrapunasoojendus
sobib hästi ulatusliku pinnaga ja Pilt 3. Infrapunakiirguriga betooni soojendamine.
massiivsete tarindite soojendamiseks. Soojus võib liikuda kas otsese või kaudse kiirgusena.
Kaudse soojenduse puhul suunatakse kiirgus raketisse, mis annab soojuse edasi betooni [4].
Isotermiline soojendamine kestab tavaliselt 8