Eesti sood ja rabad Mukri Mukri raba asub Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas, lähim alevik on Eidapere. Raba võeti kaitse alla 1992. aastal. Mukri maastikukaitseala oma praegustes piirides loodi 2001. aastal. Kaitseala pindala on 2147 ha, sellest raba 2095 ha. Siinse kaitseala siht on kaitsta Mukri ja Ellamaa rabasid, sealseid ohustatud elupaiku ning kaitsealuseid liike. Kaitsealale jäävad I ja II kaitsekategooria linnuliikide must-toonekure ja metsise elupaigad, samuti kasvab siin mitut liiki kaitstavaid taimi vööthuul-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, väike ja valge vesiroos. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit Mukri ja Oinamurru ja üks piiranguvöönd. Oinamurru sihtkaitsevööndis lastakse metsal kui ökosüsteemil areneda omasoodu, looduslikult. Mukri sihtkaitsevöönd on hooldatav ala. Mukri raba on nime saanud Mukre küla (varasemalt ka Mukro) nime järgi. Eelkõige kõnekeeles kasutatakse sageli nimekuju Mukre. Raba lõ...
Karula kõrgustik Karula kõrgustik asub Kagu-Eestis Valga maakonnas, Valga nõo ning Võru-Hargla nõo vahel. Kõrgustikule on omapärane liigestatud reljeef ning pinnakatte vaheldusrikkus. Karula kõrgustik jääb Lõuna-Eesti teistest kõrgustikest Otepääst ja Haanjast maha küll kõrguselt (137 m) ja pindalalt, mitte aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas. Kolm jääkeelt, mis liikusid Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid pidi, said praeguse Karula kohal kokku ning jää jäi sinna kauemaks pidama. Kuplid ja oosmõhnastikud, tekkisid jääkilpi sulanud järvede kohale. Jäässe tekkinud augud ja lõ...
PARVEPOISID Selle novelli peategelased on Loki ja tema isa Silver Kudisiim (nad on vaesed ja alandlikud) ning Habahannese talu vana peremees ja tema tütar Mall (nad on rikkad, kõrgid ja uhked). Tegevuse asukoht on Mustjõgi ja selle ümbrus (okaspuumets, rabad, sood). Novellis ütleb jutustaja, et harva eksib sinna mõni kütt või rändaja, sest seal ei ole ei inimesi ega elamuid. Kohalikuks kevadiseks ,,suursündmuseks" on jääminekuajal kaugematest küladest ja linnadest tulevate parvetajate sõitmine hõisete saatel mööda jõge mere poole. Nii novell algabki kevadise jäämineku kirjeldusega. Tihtipeale käivad omavahel mitte suhtlevad Mall ja Loki jõe kallastel vaatamas, kas parvepoisse juba ei ole tulemas, seekord tulevad nad kuidagi eriti kaua aega. See aasta on veel iseäralik selle poolest, et parvepoisid ei tee peatust, neil paistab kiire olevat. Peatumiskoht on olnud jõukamate Habahanneste juures, kust n...
Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud. Märgalad on tavaliselt osaliselt veega kaetud. Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad (sood ja madalad veekogud) kui ajutiselt liigniisked alad (üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad jt üleujutusalad). Tavaliselt on märgala pinnas küllastunud mageveega. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000- hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katab 22,3% Eesti maismaast. Suurem osa turbamaid leidub vaid Soomes. Mõned rabad on üle 10 000 aasta vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest, mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid. Mõned rabad on aga tekkinud vastupidise protsessi põhjavee tõusu ja mineraalirikka maa vettimise tagajärjel. Rabad moodustavad ühe huvitavama elupaiga lindudele, eriti tundraliikidele, ...
Raba kooslus Raba Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Raba tekkeviisi ja arenguastme järgi jaotatakse Eesti rabad kolme peamisse kasvukohatüüpi: Nõmmraba Siirderaba Kõrgraba Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Puude arvu ja kasvu järgi kaotatakse rabad: Rabamännikud Puisrabad Raba taimekooslus Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: Turbasamblad Igihaljad puhmad Suvehaljad puhmad Kitsalehised rohttaimed Puud (mänd) Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene! Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, ha...
Rabad Raba On taimekooslus, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis. Puude arvu järgi eristatakse rabamännikuid,puis- ja lagerabasid. Raba tekkeviisi järgi jaotatakse :nõmmraba,siirderaba ja kõrgraba. Saab vett ainult sademetest. On kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest. Rabavesi on happeline. Ida-Eesti rabades on vee äravool hea. Lääne-Eesti rabades vesi liigub raba servas. Eesti rabad on kujunema hakanud pärast jääaega. Ei ole haruldane . Jagunevad Eestis keskelt tasaseks ja kumeraks. Elustik Taimestik on liigivaene. Üheaastaseid taimi ei kasva. Iseloomulikud rabadele on turbasamblad. On palju loomi (mägrad, rebased, karihiir jne). Esinevad peamiselt mänd, sookask, pohl, mustikas jne. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth leve...
Sood Liisa Ilves Soo, see on me ökosüsteem, Siin ja seal, see areneb me teel. Liiga vähe hapniku ning liiga palju vett, ei mesilased taha seal teha oma mett. Madal sood, siirde sood kui ka rabad, Paljud neist paiknevad me oma eesti nabal, Paiknevad turbad ja laukad kõik seal koos, Vahest ka mõni älve paistab soos. Kuigi palju on soid me Eesti maal, On rohkem neid ju Soome maal.
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA- JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT Referaat Eesti soode monitooring TALLINN 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus lk.3 2. Mis on soo? lk 4 3. Soode tüübid lk 4 4. Soode teke ja areng lk 4 5. Soode veereziim lk 5 6. Soode taimestik lk 5 7. Soode loomastik lk 6 8. Soode kasutamine lk 7 9. Inimtegevuse mõju soodele lk 8 10. Soode kaitse lk 8 11. Seire lk 8 12. Kokkuvõte lk 11 13. Kasutatud kirjandus lk 12 2 Sissejuhatus Eesti on väga sooderikas. Sood on alati olnud tähtsad alad uurimistöö tarvis. Nende teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainulaadsetest omadustest haruldaste liikide genofondist, erakordsest stabiilsusest ja isereguleeruvusest. Soo on see jääa...
Kordamisküsimused kontrolltööks teemal – Taimekooslused ja sood 1. Mis on taimekooslus? Kooslus on taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. 2. Nimeta 6 näitajat, millega iseloomustatakse taimekooslust. 1) Liikide arv, loetelu, 2) iga liigi ohtrus, liigi suhteline hulk teiste liikidega võrreldes, 5- palli skaalas), 3) tihedus - isendite arv pinnaühikul, 4) katvus - isendite elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus %, 5) sagedus - esinemissagedus subjektiivse skaala järgi; 6) vitaalsus ehk eluvõimelisus, 7) puistu puhul selle liigiline koosseis, puude kõrgus ja liituvus (paiknemistihedus) 3. Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid, iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : ...
SOOD Teele Tammaru Anna Araslanova Mis on soo? Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Soode tüübid ehk soode arenguastmed Madalsoo Siirdesoo Kõrgsoo ehk raba MADALSOO Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad Sookurg Tikutaja Soo-loorkull Siirdesoo Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoolt kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga ...
Raba Anna-Helena Purre Tallinna Järveotsa Gümnaasium 12.b Tallinn 2008 Sisukord RABA............................................................................................................................................. 1 SISUKORD......................................................................................................................................... 2 ÜLDISELOOMUSTUS.......................................................................................................................... 2 ABIOOTILISED TEGURID.................................................................................................................. 3 BIOOTILISED TEGURID RABADES.................................................................................
Sammaltaimed Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Sammaltaimed paljunevad vegetatiivselt ka sigikehakeste abil. Viimane on eriti iseloomulik maksasammaldele. Rohelised läätsekujulised sigikehakesed arenevad nende talluse pealispinnal paiknevates erilistes moodustistes sigikehakeste mahutites. Maksasammalde tallusel (gametofüüdil) areneb viljastunud munarakust lühikese jalaga eoskupar (sporofüüt). Selles valmivad eosed. Soodsatesse kasvutingimustesse sattudes arenevad neist uued tallusjad gametofüüdid. Lehtsammalde väikesed üherakulised eosed küpsevad eoskupras, mis on harjase abil kinnitunud emastaime (gametofüüdi) latva. Eoskupar koos harjakesega on sporofüüt, mis areneb viljastunud munarakust. Soodsates tingimustes eos idaneb ning moodustub eelniit. Eelniit kinnitub mulda risoididega. Mõne aja möödudes moodustuvad eelnii...
6.Loeng (16.märts 2009) Eksogeensed protsessid: · kulutus, purustus; · transport; · akumulatsioon, settimine. Eksogeensed protsessid mida pikem transport, seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Sood: · soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest; · Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba; · madalsood: kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. · rabad ehk kõrgsood: on soode arengu aste kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. · ...
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
Alam-Pedja Looduskaitseala Alam-Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos. Alam-Pedja looduskaitseala on peamiselt tasane piirkond Kaitsealal on kokku 12 vooluveekogu kogupikkusega 115 km ja 55 vanajõge kogupikkusega 51 km. Jõgede vahele jäävad inimtegevusest peaaegu puutumata sood. Alam-Pedja looduskaitsealast katavad sood umbes 80%, ülejäänud viiendik jääb mineraalmaadele. Kõige suurema pinna Alam-Pedjast hõlmavad rabad (32%), madalsoode all on 28%, siirdesoode all 13%, lammisoode all 8%. Järvetasandikud hõlmavad 13% ja jõetasandikud koos kaldavallidega 6%. lammialad ja märjad metsad. Erilise kaitse all on 4 loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku Kaitseala haldab LKÜ Kotkas. Kaitseala piirid kulgevad valdavalt mööda järgnevaid jõgesid: põhjapiiriks on Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed, Idas laevajõgi , lõunas Emajõe luha lõunaserv ning läänes Pede ja P...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ramon Aru MUKRI RABA Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2017 1 2 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Mukri raba tekkeloost...................................................................................................4 2. Mukri raba taimestik......................................................................................................6 3. Mukri raba loomastik.....................................................................................................8 4. Turvas - raba rikkus....................................................................................
Kasvuhooneefekt Evelin & Pilleriin Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid Algupäraselt looduslik nähtus Hädavajalik maakera elustikule Maa keskmine temp. oleks -18°C praeguse +15°C asemel Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiin CO2 fossiilsed kütused lubja tootmine Tähtsamad kasvuhoonegaasid Metaan CH4 Maagaasi põhikomponent Koduloomade väljaheidetes Prügilad Sood ja rabad Muu Prügimäed Metaan Riisikasvatus Karjakasvatus 0% 10% 20% 30% 40% Tähtsamad kasvuhoonegaasid Dilämmastikoksiidid N2O Autoheitgaasid Lämmastikväetised Reaktiivlennukite düüsid Tähtsamad kasvuhoonegaasid Freoonid Aerosoolid Külmutusüs...
Virumaa rikkus ja võlu Me oleme virumaa lapsed ja südames soovime, et oleksid põllud ja metsad ning jookseksid allika veed.Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaaga. Ida-Virumaa on mitmekesine paik .Meri, järved, sood, mäed ning kaevandused -- kõigel on oma võlu. Kõrgelt arenenud tööstused ja imekaunis loodus, tööstuses domineerib meil põlevkivi ,selle kaevandamine ning töötlemine. Eesti Energia, Eesti Elektrijaam, Viru Keemia Grupp 3 suurt firmat kes pakuvat tööd suurele hulgale erineva erialaga inimestele. Kui tööst ollakse väsinud ja õues paistab päike siis võib alati minna ida-virumaa loodusesse jalutama. Meil on metsad, sood, rabad ning palju järvi. Kohati põrkub tööstus ja loodus kokku ning selle lõppprodukt on liivased karjäärid, kus on suviti mõnus suplemas käia.Ida-Virumaal on palju töötuid, kuid inimesed on...
Eesti rahvuspargid Lahemaa rahvuspark 1971. aastal loodud rahvuspark on Eesti esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist katab mets. Lahemaal on 4 suurt poolsaart. Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad suured sood ja metsad, mis lisab veelgi eluruumi põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele. Matsalu rahvuspark Matsalu on meie rahvusparkidest maailmas tuntuim. Rahvuspark on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin oma pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Karula rahvuspark Karula metsades on ammustest aegadest olnud palju karusid, sellest siis ka koha nimi. Rahvuspark asub Lõuna-Eestis. Olulisteks kultuurväärtusteks on pärandkultuurmaastikud. Maastik on väga ...
Mihkel Kohava Alan-Skiip Küttim Hardi Link & Jaak Peterson esitlevad SOOMAA RAHVUSPARK ÜLDANDMED Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn viies aastaaeg suurvesi. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba jaKuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärgiks on säilitada kogu sealset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. Soomaa Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuur...
SAULA KÜLA KIVIMIKEHADE AVAMUSED Joonis 1 Saula küla kaart(geoloogiline) 1. Stratigraafiline indeks O3ks. Kõrgessaare kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgessaare kihistu muguljas ja/või savikas lubjakivi. 2. Stratigraafiline indeks O3sn. Saunja kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu afaniitne lubjakivi. 3. Stratigraafiline indeks O3pk. Paekna kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Paekna kihistu lubjakivi ja savikas lubjakivi üksikute afaniitsete lubjakivi vahekihtidega. 4. Stratigraafiline indeks O3rg. Rägavere kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu peit- ja mikrokristalliline lubjakivi. 5. Stratigraafiline indeks O3kh2. Kahula 2. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 2 (varem Keila kihistu) savikas peene- ja mikrokristalliline lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega. 6. Stratigraafiline indeks O3h...
Magevee probleemid maailmas Kersti Hein Kääpa P.K 9.klass Probleemi põhjused · Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. · Naftareostus; · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Põhiprobleemid · Orgaaniline reostus (olme ja tööstusreoveed, põllumajandus) · Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) · Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta · Veetarbimise vähendamine; · Heitvete puhastamine (m...
1 Symbol Sümbol 2 Town Linn 3 Climate Kliima 4 Nature Loodus 5 Island Saar 6 Republic of Estonia Eesti Vabariik 7 The northernmost Kõige põhjapoolseim 8 Located on the eastern shores of the Baltic Sea Läänemere ida kaldal asuma 9 Slightly Veidi 10 Border Piir 11 Border Piirnema 12 Seperate Eraldama 13 Swallow Suitsupääsuke 14 Cornflower Rukkilill 15 Limestone ...
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Karula rahvuspark..........................................................................................................................4 1.1.Ajalugu ja asukoht...................................................................................................................4 1.2. Piirid ja vööndid.....................................................................................................................4 1.3.Eesmärk ja visioon...................................................................................................................5 2.Loodus...........................................................................................................................................6 2.1.Maastik.................................................................
Hanna-Maria Vask 10.b Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Üleujutus Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi...
Sookurg Sookure välimus • Kure kaal on 3-15kg ja pikkus on 90-170cm • Suur hall lind, kellel on mõned sulgedeta nahalaigud, mis on mustad aga kiiru tagaosal ja kuklal on punased. • Pea ja kaela külgedel valge riba. • Jalad mustad, nokk rohekaspruun. • Saba iseloomustab suur puhmastutt. Elupaik • Elupaigaks sood ja rabad. • Pesaehituseks valivad nad kuivema ja lagedama ala. Paljunemine • Sookurg muneb munad, mida on tavaliselt 2. On leitud ka 3 munaga pesa. • Haudub neid umbes kuu aega. Mune hauduvad nii emas kui ka isas sookurg. • Poegadel pärissulestik tekib umbes 40 päevaga, vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub umbes pool aastat. • Paarielu alustab sookurg 3 aastaselt. Toit • Toit on peamiselt taimne: marjad, rohukõrred. • Sööb ka väiksemaid loomi: konnad, maod, putukad. • Kui võimalik nopib põllult kartulit ja porgandit. • Toitumisretked ei ostu suuremaks, kui mõned kilomeetrid. Pojade kasvades muutuvad vahemaad suu...
raba e kõrgsoo aabasoo e peenrasoo vaipsoo turba kasv aastas 1mm/a 0,6mm/a 0,5-1mm/a väljakujunenud 8000a tagasi 3000-4000a tagasi 10,000 a tagasi ehituslik eripära kumer siirdesoo,mil on merepinnast 200m pinnavorm,mil on laiad älved ja kitsad kõrgusel,mustriline raba äärtes suured rabapeenrad vesised lohud iseloomulik vesi liigub keskelt asuvad tekk,mis katab ühtlase servadele nõgudes,läbivoolulis kihina kogu maa-ala ed suvel on maa külmunud levik Kirde-ja Tudra alad Parasvöötme merelises Lõuna-Eestis Skandinaavia ...
Eesti rahvuspargid 12.Klass 2014 Rahvuspark • Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. • Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Vilsandi rahvuspark • Üle poole rahvuspargi alast moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari. • Rahvuspargi pindala on 237,6 km². • Mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis. • 247 linnuliiki, 520 soontaimeliiki, ligi 500 liiki samblikke ja samblaid, umbes 80 liiki kalu. Rahvuspargi ülesanded: • kaitsta rannikumerd ja korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust; • kaitsta liike ja nende elupaiku • ennistada ja tutvustada elurikkust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; • toetada, arendada ja säilitada Lääne-Eesti ...
RAMSARI KONVENTSIOON SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................2 RAMSARI KONVENTSIOON EESTIS................................................................................................... 3 MILLEKS KAITSTA MÄRGALASID?.............................................................................................................4 LEPPEGA SEOTUD KOHUSTUSED...................................................................................................... 5 MÄRGALADE KAITSE EESTIS..............................................................................................................6 RAHVUSVAHELISE TÄHTSUSEGA MÄRGALAD EESTIS..............................................................8 MATSALU MÄRGALA.......................................................................................................
Kõrvemaa Kõrvemaa · Kõrveks või Kõrvenurgaks kutsutakse metsarikast ala Põhja Eestis Harju-, Viru- ja Järvamaa rajal · Rohkesti Kõrve nimelisi kohanimesid Reljeef ja loodus · Pikk edelasuunaline ulatus ordoviitsiumist siluri karbonaatkivimiteni. · Paene saarlava kirdes ja soodest ümbritsev paetasandi · Paks pinnakate · Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit · Karstialad · Suured rabad, mõhnad ja oosid · Ürgmets Vetevõrk · Nimi Kõrvemaa veidi eksitav · Üle 100 erineva, nii metsiku kui hooldatud järve ja kaks suur veehoidlat · Soodla jõgi- kalastuskoht · Valgejõgi - populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas Mullastik · Turvasmullad · Liiv ja saviliiv lõimis · Madalsoomullad · Lammimadalsoomullad · Siirdesoomullad ja rabamullad · Lammimullad · Põllumajandusliku väärtusega muldi on vähe Taimestik ja loomastik · Eestis täieliku kaitse ...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba......................................................
Saaremaa Saaremaa on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres. Saaremaa pindala on 2672 km². Rannajoont on saarel 1300 km. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit. Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime "laht", "meri" või "abajas". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjär...
JOEL SANG Joel Sang on sündinud 15. mail 1950. aastal Pärnus. Joel sanga vanemad olid mõlemad kirjanikud, August Sang ja Kersti Merilaas, abielludes Kersti Sang. Ta on Eesti kirjanik, kirjanduskriitik, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist. Sang lõpetas Tallinna 21. Keskkooli, peale seda õppis Tartu ülikoolis filoloogia erialal. Töötanud on ta õpetajana, Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajakirjade ''Looming'' ja ''Vikerkaar'' osakonnatoimetajana, Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis, kirjastus Vagabundi juhina. Praegu on ta ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja. Tunnustati teda 2011. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Kirjanduslik tegevus algas Sangal luulekogu ''Närvitrükk'' koostamisega koos Toomas Liivi, Jüri Üdi ja Johnny B. Isotammega. Luulekogu ilmus aastal 1971 sarjas ''Loomingu raamatukogu''. Joel Sangal on ilmunud 4 luulekogu: 1. ''Abisõnad'' (1983) ...
Koostasid:Teele Kants Liisi Tamela Asustati 1994 a. Veebruaris 1995 a. sõlmiti leping Keskkonnaministeeriumiga 1997 a. alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2006 a. moodustati Riiklik Looduskaitsekeskus 11 juuni 2007 a. Kirna õppekeskuse pidulik avamine AlamPedja metsad katavad üle poole kaitseala pindalast .(kask,harilik mänd ja sanglepp). Siinsetes metsades on seni leitud 28 põlismetsa tunnusliiki. Leidub haruldasi samblaliike ning on rikkalik putukafauna. AlamPedja metsades leiavad pesapaiga haruldased kotkad ning rähnid. sood katavad umbes kolm neljandikku Kõige suurema pinna hõlmavad rabad (ulatuslikumad: Põltsamaa ja Laeva raba) seejärel siirdesood ning madalsood Rabasaari ja laukaid Kevadel pesitsevad seal tedred,kotkad ja teised haruldased linnuliigid Soosaared pakuvad turvalisi pesapaiku hundile Kaitsealal as...
I. MAAILMAMERI 71% MAAKERA OINDALAST JA 97% MAAILMA VEEVARUDEST. II. LIUSTIKUD 1) MANDRILIUSTIKUD POLAARALADEL - ANTARKTIKAS, GRÖÖNIMAAL JA PÕHJA- JÄÄMERE SAARTEL. 2) MÄELIUSTIKUD KÕRGMÄESTIKES VÕI KA PARASVÖÖTME SUURTEL LAIUSTEL 3) OSALEVAD VEERINGES, KUID VEE VAHETUMISE PERIOOD ON VÄGA PIKK 4) 99% PINNAVEEKOGUDE VEEVARUDEST ON LIUSTIKES III. PINNAVEEKOGUD 1) VOOLUVEEKOGUDE VEEVAHETUS ON KIIREM KUI SEISUVEEKOGUDEL 2) SOOD-RABAD ON OLULISED MAGEDA VEE VARUDE SÄILITAJAD. 3) SISEVETEVÕRK ON TIHEDAM ALADEL, KUS SADEMED ÜLETAVAD AURUMIST IV. TAIMKATE TRANSPIRATSIOON. 1)METSADE PINDALA VÄHENEMINE TOOB KAASA AURUMISE JA ÕHUNIISKUSE VÄHENEMISE NING PÕHJUSTAB SADEMETE VÄHENEMIST NING PÕUDADE SAGENEMIST. 2)TAIMKATE ÜHTLUSTAB JÕGEDE ÄRAVOOLU, VÄHENDAB ÜLEUJUTUSI. 3) AEGLUSTAB SADEMETEVEE IMBUMIST PÕHJAVETTE V. PÕHJAVESI ..
SOOKURG Sookurg on Eesti ainuke päris õige kureliik. Kurg on Eesti üks vanemaid linnunimetusi. Ta on suur hall lind, kelle mõned sulgedeta nahalaigud on mustad, aga kiiru tagaosal ja kuklal punased. Pea külgedel ja kaelal jookseb valge riba. Nii sookure suured hoosuled kui ka jalad on mustad, nokk rohekaspruun. Sabasulestik moodustab iseloomuliku suure puhmatuti. Erinevalt samuti halli värvi haigrust on tema kael lennates pikalt ette sirutatud. Sookurg ei lasku kunagi puu otsa. Tema elupaigaks on sood ja rabad. Paljud rahvapärased nimed näitavad aga, nagu oleks lind põldudega seotud: põllukurg, niidukurg, rukkikurg, kesakurg. Selle seose saab aga lahti mõtestada nime "külvikurg" järgi: lind tegutseb inimese haritaval maal vaid kevadiste põllutööde ajal. Nii see ongi: meile saabuvad sookured kevadel juba aprilli algul, salkadena. Kuni paaride moodustumiseni võib neid siin ja seal kohata. Kui is...
Põhja - Kõrvemaa maastikukaitseala pindala on 12 961 ha. Maastikukaitsealal on üle 30 järve, neist Metstoa Umerikjärv (sügavus 14 m) on Põhja - Eesti sügavaim. 40 % kaitsealast hõlmab mets, 50% hõlmavad sood ja rabad. Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Põhja - Kõrvemaa olulisemaks vooluveteks on kaitseala idapiiril voolav Valgejõgi ning läbi kaitseala looklev Soodla jõgi. Viimane varustab Tallinna joogiveega. Omapärane on 150 ha suurune Jussi lagendik. Inimasustus on hõre. Aastatel 1911-1918 elas Koitjärve metsakülas Oru talus A.H.Tammsaare. 1931-1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu laager, 1953.a. rajati sinna Nõukogude armee polügon ning kohalikud elanikud sunniti lahkuma. Kaitsealal on 3 looduse õpperada ja mitmeid matkaradasid. Külastajatele::Paukjärve looduse õpperada Õpperada on 5 km pikk ja kulgeb mööda Paukjärve ümbruse metsateid ja - radu. Maastik on vahelduv, näha saab Soodla jõg...
Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiline kuuluvus Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu vanim 600-570 milj...
RABA ÖKOSÜSTEEM Olga Dalton 12. B MIS ON SOO JA RABA? Sood on ökosüsteemid, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest jääb lagunemata. See ladestub turbana. Selle tõttu puudub taimkattel side mineraalse pinnaga. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40 % on rabade all. ABIOOTILISED TEGURID 1. NIISKUS Soodes on enamasti liigniiske. Seal suudavad kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90 % vett. 2. MULD Pinnas on toitainevaene. Mineraalaineid saavad taimed ainult sademetevetest. Kumer turbakiht on niivõrd paks, et taimede juured põhjaveeni ei ulatu. Happeline turvas. Mineraalaineid on rabaturbas vaid 24%. turbahorisont 30 cm100 cm ABIOOTIL...
Anija vald Üldinfo Anija vald asub Harjumaa kagupiiril, naabriteks Kose, Raasiku, Jõelähtme Click to edit Master text styles ja Kuusalu vald Harjumaal ning Albu Second level vald Järvamaal ja Tapa vald Lääne- Third level Virumaal. Fourth level Pindala 518,1 km2 , elanikke Fifth level 01.01.2008 seisuga 6197. Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee ning kaks põhimaanteed: Kose-Jägala ja Peningi- Jäneda. Vallas on 31 küla Suurem osa valla maadest on metsad, sood ja rabad Hõre asustus suured marja- ja seenemetsad Ajalugu Asutati 16.jaanuar 1992 Valla praegusest kolmekümne ühest külast mainiti esmakordselt 1241. a. välja antud Taani hindamisraamatus neljateistkümmet küla. Endistest mõisahoonetest on praeguseni...
Pärnumaa majutusettevõtted Esitlus Denis Pappel ja Andreas Orav Tartu 2010 Pärnumaast Pärnumaa on Eesti suurim maakond, kus külastajaid ja turiste lummavad 242 km rannajoont, 177 saart ja laidu, luitemetsad, puisniidud, sood ja rabad, suur hulk vaatamis- ning kogemisväärset, arvukalt mitmekesiseid turismiteenuseid ning mõistagi aastaringselt atraktiivne Suvepealinn Pärnu. Majutusettevõtted Hotell Victoria Hotell Spa Hotell Tervis Medical Spa Hostel Terve Hostel Külalistemaja Villa Andropoff Puhkeküla Maria Talu Puhkemaja Lembitu Puhkemaja Kodumajutus Green Villa Külaliskorter Villa Marina Kämping & Karavan - Konse Karavan-Kämping ja Motell Victoria Hotell Asukoht: Pärnu kesklinn Hinnad: Ühene 800.- Kahene 1 150.- Minisviit 1 400.- ERIPAKKUMISED Kodulehelt broneerides majutus kuni 40% soodsam Teatrisõpradele - Endla te...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Geograafia Referaat Koostaja: Paide 2009 Sisukord: 1.Sissejuhatus 2.Paide piirkond 3.Sood,rabad 4.Kliima 5.Pinnavesi,põhjavesi 6.Türi voorestik 7.Põllumaad 8.Looduskaitsealad 9.Väärtuslikud looduskaitsealad Sissejuhatus Paide vald paikneb Kesk-Eestis, Türi Voorestiku Maastikukaitseala kirdeservas, Pandivere kõrgustiku ja veekaitseala edela-lääneserva ja Kõrvemaa Maastikukaitseala edelaosa vahel.Maapind on siin suhteliselt rahuliku reljeefiga, keskmiselt 60-70 m üle merepinna. Aluspõhjaks on ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed setted, peamiselt lubjakivid. Pinnakate koosneb põhiliselt lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Põhilised mullad on liivsavi mullad,mis sisaldavad mulda ja liiva peaaegu pooleks ning on taimede kasva- miseks kõige soodsamad. ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Maastikukaitse ja hooldus Eesti biotoopide ja nende elustiku iseseisev töö Kõrsa raba ja selle ümbrus Juhendaja: Tartu 2008 1. Piirkonna geograafiline asukoht; abiootiliste tingimuste kirjeldus Vaatlusalune piirkond asub Tori vallas ja 26 kilomeetri kaugusel Pärnu linnast. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas ja hõlmab enamuse ajaloolisest Tori kihelkonnast. Olles Pärnumaa piirivallaks, eraldab Tori valda Viljandimaast Vahe-Eesti metsade vöönd, mis kulgeb Lahemaast Lätimaani. Siiakanti ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgebki mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud, kuid märgatavalt vaheldusrikkam. Tori valla üldpindalaks on 281 km2, mis moodustab 5,87 % Pärnumaast. Territooriumist 43 % on metsamaad, 19 % sood ja r...
Naiste rollid Vargamäel Naistel oli Vargamäel väga tähtis roll. Neil oli väga palju erinevaid ülesandeid. Esmaseks ülesandeks oli hoolitseda järeltuleva põlve eest. Samuti pidid nad kõvasti tööd rügama. Üheks ülesandeks võib pidada ka meeste lepitamist ja riidude ära hoidmist. Minule meeldis naistegelastest kõige rohkem Andrese naine Krõõt. Ta oli selles teoses teistest naistest kõige huvitavam ja nutikam tegelane. Tal oli igale probleemile huvitav ja omanäoline lahendus. Ta oli väga töökas ja sai oma ülesannetega Vargamäel väga hästi hakkama. Talle ei meeldinud Vargamäele kolides tema uus kodu. Talle ei meeldinud need sood ja rabad, mis seda ümbritsesid ja sellepärast ta tegigi usinasti tööd, et muuta koos Andresega Vargamägi nende unistuste koduks ja kindlasti heaks taluks oma järeltulijatele. Tema rolliks oli Vargamäel olla teistele naistele eeskujuks ja minu arvates seda ta ka oli. Teda hindas ...
SULAMINE SULAMINE MAAILMAMERI ÄRAVOOL PINNAVEEKOGUD ÄRAVOOL PÕHJAVESI 3. Vee jaotumine Maal. Siseveed: jõed,järved.põhjavesi,sood-rabad,liustikud,tehisveekogu 97% ookeanide ja merede soolane vesi. 3% magevesi, millest: 75% on jäätunud(liustikud,igilumi ja jää) 24% on põhjaveena maakoore kivimites 1% on ülejäänud, millest: Järvedes(60%) Mullas (35%) Veeauruna atmosfääris(4,5%) Jõgedes (0,5%) 4. Ühe jõe iseloomustamine hüdrograafi ja sademete diagrammi järgi. 1)Volga * Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%)
Eesti roomajad Arusisalik: Arusisaliku liiginimi ladina keeles on Lacerta vivipara. Arusisaliku üldpikkus on umbes 16 cm. Rootsis ja Norras ulatub tema leviala Põhja-Jäämereni ja Eestis leidub teda kõikjal. Arusisalik on ka kõige sagedasem Eesti roomaja. Tema elupaigaks on põhiliselt sellised niiskemad alad, näiteks rabad ja sood. Ta on päevase eluviisiga. Magab talveund. Arusisalikud püüavad toitu puutüvedel. Nende söögiks on putukad, ämblikud, ussid jne. Nad paarituvad aprillis ja arusisalikud munevad. Järglased on alul 30-40 mm pikkused. Suguküpseks saavad arusisalikud 2-3 aastaselt. Nende eluiga võib ulatuda 8 aastani, kuid keskmine vanus on 4 aastat. Vaenlasteks on rästik ja nastik. Arusisalik kuulub kaitse alla. Kivisisalik: Kivisisaliku ladina keelne nimi on Lacerta agilis. Tema kere pikkus on 9 cm. Kivisisalikku leidub Inglismaast ja Prantsusmaast Baikalini. Eestis on ta kohati levinud Põhja-ning Lõuna-Eestis. Saartelt pol...
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
ESIMEST KORDA MATKALE MINNES Inimesi on alati huvitanud ümbritsev loodus - metsad ja mäed, sood ja rabad, vee kukkumine kõrgetelt kaljudelt, taimed ja loomad, rahvad ja inimeste elu-olu, mitmesugused huviväärtused, kultuuriloolised paigad jm. Kui Vaivaras käidud ja muudki lähemad paigad nähtud ning vajalikud kogemused olemas, võetakse ette rännuteed Põhjamaadesse, Karpaatidesse, Pariisi, Alpidesse jm. Kui tahtmist ja võimalusi jätkub, ootavad järge juba teised mandrid. Iga algus on raske - see vanasõna käib ka matkamise kohta. Algajal matkajal oleks kasulik arvestada mõningaid lihtsamaid soovitusi. 1. Alustagem mõõdukalt. Põhimõte on - lihtsamalt keerukamale. 2. Kõige lihtsam on liikuda jalgsi - nii pääseb sügavamale looduse rüppe, aga ka jalgratas, süst või suusad on igati sobivad vahendid. 3. Kui lähed, kutsu sõber ka kaasa - on julgem ja meeldivam. 4. Alusta ühepäevastest matkadest. Edasi või...
Lahemaa rahvuspark Tartu, 2010 Andmeid Lahemaa Rahvuspargist Lahemaa rahvuspark on Põhja- Eestile asuv rahvuspark. 1. juunil 1971 loodi Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega Lahemaa Rahvuspark. Rahvuspargi pindala on 725 km², sellest maismaad 474 ja merd 251 km². See on Eesti ja kogu Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Miks loodi? Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja- Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mida kaitstakse? Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Millest koosneb Lahemaa? Lahe...
annaabi.ee 
