Naiste elu eelised Ajast aega on vrreldud nais- ja meessugu, nende erinevusi ja sarnasusi. Samuti on hulganisti toodud esile mlema poole plusse ja miinuseid. Kas erinevus kahe soo vahel on testi nii suur, et sellest tulenevad eelised mjutavad elu kulgu? Kas naistel on tepoolest kergem elus hakkama saada? Niliselt on naistel meestega vrreldes mitmeid eeliseid. Juba maast madalast sisendatakse poistele, et tdrukuid ei lda. Mida aastad edasi, seda enam tuleb rnema soo vastu austust les nidata: koolisklas praeta jnud tdrukule enda omast pool loovutada, avada kik uksed, neelata alla 'pahas tujus' eldud snad ja restoranis htusgi lppedes neiu hirmkogukas arve tasuda. leldse on meestel au tasuda suur osa naise lbudest, et viimasel oleks, mida selga panna, ennast ilusaks teha ja millega end teiste sookaaslaste seast esile tsta. Tuleb leppida sellega, et neile on rinnapiimaga edasi antud loomulik vajadus, et mitte elda nudlus, ilu ning thel...
Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus ● Olukord, kus õigused, kohustused ja vastutus on kõigis eluvaldkondades võrdväärselt kättesaadavad igale inimesele ● Nii mehed kui naised on vabad arendama oma võimeid soorollidest seatud piiranguteta ● Arvestatakse meeste ja naiste erinevaid vajadusi ja tegevusi ning väärtustatakse neid võrdselt Sooline võrdõiguslikkus Peaks olema: ● Võrdne võimalus elada majanduslikult sõltumatut elu Palgavahed Eestis on naiste ja meeste vahel suured, ressursside jaotus ebavõrdne ● Võrdne võimalus edutamiseks Mehi kiiremini Naised- õed, õpetajad, teenindajad- väike palk Sooline diskrimineerimine ● On inimes(t)ele mingite kitsenduste seadmine, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise/teostamise võimalusi ainuüksi nende soo põhjal Jaguneb: ● Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine Otsene ja ka...
Kunstnik ja tema kujutamine 19. sajandi ning 20. sajandi alguse eesti kirjanduses Riina Arunurm Üks läbivaid teemasid eesti vanemas kirjanduses on kunstnik ja tema olemus. See aines sai 19. sajandi lõpus ka võrdlemisi aktuaalseks rahvuslik kultuur oli alles kujunemas ning kunst ja kirjandus muutusid ärkamisajal intelligentsi meelistegevusteks. Samuti mängis kunstniku tähtsustumisel kindlat rolli romantismi levik. Selle voolu mõjul hakati autorit pidama geeniuseks, kelle teosed on tema eneseväljendus. Tihti juhtus sedagi, et kunstnik püüdis ise oma elust luua kunstiteost (loodi armusuhteid, peeti au kaitsmiseks duelle jne), see aga omakorda andis hea aluse just kirjaniku või kunstniku elu kujutamiseks oma loomingus. Autori käsitluse muutumist maailmas (keskaegsest anonüümsusest romantismiaegse ge...
*** EESTI NÄRILISED Referaat *** 7c Tallinn 2005 Sisukord Kes on närilised?..................................................................................................................3 Kahjur-närilised................................................................................................................... 3 Suuremat kasvu närilised..................................................................................................... 4 Näriliste erinevused............................................................................................................. 4 Eesti näriliste toitumine....................................................................................................... 5 Kasutatud materjalid: .........................................................................................
Referaat Madalsoo Koostas: Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus. 2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad ...
Maarja-Liisa Suitso 11a Henrik Ibseni ,,Nukumaja" probleemid kaasajal Henrik Ibseni ,,Nukumaja" esmatrükist on möödunud 129 aastat, kuid teos ei ole kaotanud oma populaarsust. Selle on taganud käsitletud probleemid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval. Muutuvad aastanumbrid, kuid mured ja arusaamatusi tekitavad asjaolud on jäänud sarnasteks. Teos kajastas keskklassi elu selle välises headuses ja mugavuses. Inimeste hoiakud muutusid majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste survel. Olulisim teema on abieluliste suhete ebavõrdsus ja ühiskonna julmus naiste suhtes. Mees pidas tol ajastul naist lollikeseks, kes ei suutnud omapäi midagi otsustada. Pidevalt nägime olukordi, kus Helmer Norat suunas ning talle sõnaõigust ei andnud. Naine ei oleks mehe arvates tohtinud tegeleda käsitöö...
Kordamisküsimused kontrolltööks teemal – Taimekooslused ja sood 1. Mis on taimekooslus? Kooslus on taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. 2. Nimeta 6 näitajat, millega iseloomustatakse taimekooslust. 1) Liikide arv, loetelu, 2) iga liigi ohtrus, liigi suhteline hulk teiste liikidega võrreldes, 5- palli skaalas), 3) tihedus - isendite arv pinnaühikul, 4) katvus - isendite elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus %, 5) sagedus - esinemissagedus subjektiivse skaala järgi; 6) vitaalsus ehk eluvõimelisus, 7) puistu puhul selle liigiline koosseis, puude kõrgus ja liituvus (paiknemistihedus) 3. Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid, iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : ...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina LÄÄNEMAA-SUURSOO JA LÄÄNEMAA-SUURSOO MAASTIKUKAITSEALA Lektor: Kaija Käärt Tallinn, 2011 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Asukoht......................................................................................................................................... 3 Maastikukaitseala......................................................
Mis on elu mõte? Elu mõte on paljudel leidmata ja veel enamatele ei tähenda see sõnaühend midagi. Kas siis elul on üleüldse mõte või kas peakski olema? Elu mõte võib seisneda tema mõttetuses. Ütleb ju füüsikaseaduski, et segamini tuba aitab hoida universumi korrastatust. Mõne inimese mõttetu elu mõte on kogu hingest oma elupäevade pikendamise üritamine. "Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas" annab elu mõtteks konkreetselt 42. Pole midagi lihtsamat kui eksistentsiprintsiip lihtsalt välja arvutada. Mind on alati hämmastanud inimesed, kelle arvates peab kõigel olema põhjendus või mõte. Aga ei pea ju. Näiteks järgmisel lausel ei ole mingit mõtet. Ikka vihik ajal kolmkümmend teler laeplaat aastas. Väga huvitav sõnajada, mis on sisuliselt seosetu. Kuid see sõnajada on siiski olemas. Mina lõin ta juhusliku mõttevälgatuse ajel. Võib ju ka elu olla selline seostamata juhuslike sündmuste jada, mis ei peagi omama m...
Naise rolli muutused ühiskonnas Naistel kui sünnitusvõimelistel inimestel on alati olnud roll järglaste ilmale toomises ning kodu korras hoidmises. Viimase saja aasta jooksul on aga ühiskonna suhtumine naistesse oluliselt muutunud. Millised murrangud on ühiskonnas toimunud? Selleks, et mõista toimunud muutusi, peab vaatama ajaloos toimunud sündmusi. Kuni 1917. aastani polnud Eestis naistel õigust hääletada, neil ei olnud võimalik valida, kes nende riiki juhvivad. Aastasadu levinud arvamus, et naistel pole ei vaimselt ega füüsiliselt enamaks võimelised kui laste kasvatamiseks. Kui oli vaja millegi üle otsustada, tegi seda naise abikaasa või tema meessugulane. Anton Hansen Tammsaare, Eesti üks silmapaistvamaid kirjanikke, on kirjeldanud oma epopöas ,,Tõde ja õigus" naiste eluolu just sellisena. Näiteks Mari, kes väikeste laste kõrvalt päevad läbi tööd teeb. Ei temalt ega teistelt naissoost isikutelt midagi e...
MÄRGALAD EUROOPAS ELISABETH PUMALAINEN 9.A MIS ON MÄRGALA? Märgala on ala, mille pinnas on kas pidevalt või ajutiselt liigniiske. Märgalade hulka kuuluvad sood, rannaroostikud ja kinnikasvavad järved, samuti aeg-ajalt üleujutatavad jõeluhad ning madalad ja lauged mererannikud. MÄRGALADE LEVIKU ISELOOMUSTUS EUROOPAS Märgalasid on kõige rohkem Põhja-Euroopas (Norras, Rootsis, Soomes), ja Ida-Euroopas (Venemaal). Kõige vähem märgalasid on Lõuna-Euroopas ja Kesk-Euroopas kuna inimesed kuivendavad neid. MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID Märgala ökosüsteemides on erilise tähtsusega järgmised organismide rühmad: - veesisesed taimed, - ujuvad ja ujulehtedega taimed, - veepealsete lehtede ja vartega taimed, selgrootutest loomadest ussid, limused, koorikloomad, putukad ja nende vastsed, selgroogsetest loomadest kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Märgalad on haprad ökosüsteemid, mis on inimmõju suhtes suure ...
KAIMAR KESA 4. klass PLANEET MAA Referaat Juhendaja : Heda Hanson 2009. õa Sisukord : 1. Sisukord 2. Päikesesüsteem 3. Maa areng 4. Maa kuju ja ehitus 5. Õhkkond 6. Vesi maal 7. Elu maal 8. Kokkuvõte 1. Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustustohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal Orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid siseplaneedid e. maa-tüüpi planeedid: Merkuur,Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid e. hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan...
Naine- rahu või rahutuse allikas? Ajaloost joonistub selgelt välja, et naissugu on enamasti jäänud tahaplaanile, kuid samas, seda ei saa vaidlustada. Kuid ei ole mitte ühtegi tsiviliseeritud riiki, kus ei ole olnud vähemalt ühte, väga tähtsat ja suuri tegusid teinud õrnema soo esindajat. Kas naine toob siia ilma siis pigem rahu või rahutust? Naise rolli ühiskonnas määrab tihtipeale sealne religioon. Piibel kirjutab, et Eeva on esimene inimene, kes on kõigis inimkonna hädades süüdi. Naine oli nõrk ja andis järele ahvatlusele ning sõi hea ja kurja tundmise vilja. Jumal määras talle karistuseks menstruatsiooni ja sünnitamine valu. Samas, Hiinas õpetati usule kohaselt naisi kuuletuma oma isadele, siis abikaasadele ja lõpuks abikaasade surma korral nende poegadele. Hindu kultuuris kuulutati naised mittesobivaks iseseisvuse jaoks, loomult nõrkadeks, kergelt valele teele juhitavaiks, patusteks ja rumalateks. Prantsuse kato...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba......................................................
Vesi kui loodusvara On teada ja tuntud fakt, et vesi on kõige levinum aine maal. Üle kahe kolmandiku maakera pindalast on kaetud veega. Teda leidub ookeanides, meredes, järvedes ning jõgedes aga ka jääna poolustel paiknevates jäämägedes, samuti maakoores põhjaveena ning õhus auruna. Teadagi saavad inimesed tarbida vaid magevett. Kõige rohkem kogu maailma veest hoiavad endas ookeanid ning mered . Teoreetiliselt on see täiesti tarbetu vesi, seda saab vaid kasutada, siis kui seda töödelda. Maal polegi nii väga seda tähtsat loodusvara, kui alguses võib tunduda. Tänapäeval on hakanud inimesed vett väga palju raiskama. Terve elu põhineb veel. On ju teada, et inimene suudab ilma söögita olla päris kaua, kui tal on olemas vähemalt vesi. Ükskõik millisele päevasele tegevusele mõtlema hakata, jõutakse kaudselt välja vee olemasolu vajalikkusele. Vesi on kõige muutlikum, kõige liikuvam loodusvara. Kord lan...
KALEVIPOEG Jutustaja: Irumäel kandis tuul Kalevipoja kõrvu imelise lauluhääle: "Kotkapoja raudaküüned valasivad vaga venda, raiskasivad neiu rahu. Kahekordne verevõlga piinab kotkapojukesta, koormab südant kõvernokal. Hoia, kotkas, kõvernokka, hoia ennast mõõga eesta: veri ihkab vere palka! Või enam kaljueite pikemalta pajatada." Nüüd sai Kalevipoeg viimaks teada, mil viisil ta oma emast ilma jäi. Kui Kalevipoeg koju sõitis tulid vennad uksele vastu ja otsustasid täita isa viimase soovi. 1.vend: On aeg liisku visata. 2.vend: Otsime sobiva koha kus kivi visata ja kes kõige kaugemale viskab saabki kuningaks. (Lähvad sobivat kohta otsima.) Kalevipoeg: See paik peaks sobima. Piisavalt pikk ja lai. (Vennad otsivad soviva kivi ja hakkavad kaugust viskama ning Kalevipoeg võidab.) (Lähevad Kalevipoeg, Kannupoiss ja Alevipoeg sood pooleks jagama.) Kalevipoeg: Jagame soo pooleks. Vetevaim: Palun jätke soo rahule. A...
Siirdesoo Herman Karol Hõrrak 6.B Tallinna Reaalkool 2014 Mis on siirdesoo? Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk ehk üleminek madalsoost kõrgsooks. Siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. Siirdesoos on rohkem taimkatet kui rabas kuid vähem kui madalsoos. Siirdesoo kaasik http://maeopik.blogspot.com/2010/02/siirdesoo.html Soo tegurid Siirdesood arenevad madalsoodest. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks. Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused Madalsoo ja raba erinevus moodustavad turbakihi. http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/1maa/maa6-1-16-2.h Turba tekke kiirus sõltub tm taimede lagunemise kiirusest. ...
Imetajad VII klass Koostaja: E. Järviste Tartu Kivilinna Gümnaasium Imetajad Maailmas on imetajaid üle 4000 liigi, neist elutseb Eestis 61. Imetajad on kõige kõrgema arengutasemega selgroogsed loomad Selgroogsete klassid SELGROOGSED KALAD IMETAJAD ROOMAJAD KAHEPAIKSED LINNUD Iseloomulikud tunnused Imetaja loode areneb emakas Poegi toidetakse emapiimaga Parem mälu ja õppimisvõime Hästi arenenud meeleelundid Püsisoojased Jäsemed suunatud alla Enamikul keha kaetud tiheda karvkattega Toitumisviisid Taimtoidulised Metskits, põder, kobras Loomtoidulised Rebane, ilves, nirk, siil nahkhiir, hunt, saarmas Segatoidulised Karu, ondatra, mügri Eluviis Öine nahkhiir Veeline vaal, delfiin Poolveeli...
Bioloogia riigieksami temaatika vastavalt kehtivale ainekavale on järgmine: Elu olemus. Elu tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Teadusliku meetodi rakendamine. Organismide keemiline koostis. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides. Orgaanilised ühendid: süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, nende ülesanded. Rakk. Rakuteooria. Eükarüootse raku ehitus ja talitlus. Looma-, taime- ja seeneraku eripära. Ainu- ja hulkraksus. Eeltuumse raku ehitus. Bakterite ehitus ja paljunemine, nende osa looduses ja inimtegevuses. Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Organismide paljunemine ja areng. Rakkude jagunemine. Interfaas ja mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära. Inimese sugura...
Kultuurilood, 30. Sept (vt wikipediast Ilias ja Hector) Kleos (valgus) aupaiste kangelasele, kes on vapralt võidelnud. See on see, mida Hector kartis kaotada. Eleos halastus, hoolimine. Kuulub kangelasele, kellel on solidaarsust oma kaasvõitlejatele, teda seob kirjutamata aukoodeks. Neid kahte on võimatu sõjas kokku viia. Suremise viis on oluline: surra ei tohi põlvili, anudes (kr. k supplikant). Loos: Hectori isa tuleb Achilleuse juurde anuma oma poja keha eest. Sophrosyne piirides püsimine, enese üle valitsemine, enesekontroll. Arete sõjaline hiilgus, tegelik tegu, sõjamehe osavus. Naisel vaikus. Vt eepose ülesanded eelmise loengu konspekt. Soo kultuuriline ettemääratus pikemaks mõtlemiseks. Mis sobib naistele, mis meestele. Kumb on tugevam geneetiline programm või käitumisprogramm (kasvatuslik programm; traditsioonid)? Pierre Bourdieu ,,Meeste domineerimine" http://en.wikipedia.org/wiki/Pierre_Bourdieu 1935 Jean Giraudo...
Mõisted Biosfääri ala - ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuriorganisatsiooni (UNESCO) tunnustatud rahvusvahelise tähtsusega ala looduslike protsesside ja maastike säilitamiseks ning bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks. Elupaiga soodne seisund - elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida see oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas, selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodne. Elupaigatüüp - Euroopa Ühenduse tähtsusega loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaik, mis on oma loodusliku levila piires hävimisohus või millel on väike looduslik levila. Elupaik - ümbrusest looduslike tingimuste poolest erinev ala, mis sobib eluks teatud looma-, taime- või seeneliikidele. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide mitm...
Atalanta ehk Atalante Kaisa Pilnik Atalantast Tasakaalus (Kreeka keeles) VanaKreeka mütoloogia tegelane Naiskütt Kaks samanimelist tegelast Schoineuse ja tema naise Klymene tütar Isa soovis omal ajal saada poega, kuid sündis Atalanta Poolhobused kentauri Hylaeus ja Rhaecus Argonautide retk Soo tõttu ei tahetud Atalantat kaasa võtta Oineuse poeg Meleagros armus tüdrukusse esimesest silmapilgust Tänu Meleagrosile võeti neiu jahile kaasa Paljud surid retkel läbi metssea rünnaku, enne kui keegi midagi teha jõudis Eurytion sai surma Peleuse halvasti sihitud odast Atalanta nool tabas looma esimesena Meleagros läbistas tolle südame Atalanta sai kuldi naha ja Meleagros ülejäänud looma Reljeef Kalydoni metsseajahiga Meleagrose surm Tema onud polnud trofee jagamisega päri Onud (Eurypylos ja Plexippos) ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Minu kodukoha turism Referaat Väimela 2009 Sissejuhatus Põlvamaa on paljudele üha uusi avastusi pakkuv sihtkoht. Siin on vaatamisväärsusi ja huvikohti kõigile vanusegruppidele. Mõni aasta tagasi ei olnud ka mina neist paljude kohtadega tuttav. Alati oli soov ikka kaugemale puhkama ja reisima minna. Nende paari aasta jooksul olen avastanud Meenikunno imelise raba, Tilleorus oleva Eesti Maantee muuseumi ja selle kõrval lookleva matkaraja. Üks tähtsamaid turismiobjekte Põlvamaal on Taevaskoda, kuhu ei häbene viia ka kõige tähtsamaid külalisi. Viimaste aastatega on Põlvamaa paljuski arenenud. Ei oskagi öelda, kas võlgneme tänu Euroopa Liidule või on õppinud Põlvamaa inimesed ise paremini oma kodukoha loodust, ajalugu ja kultuurimälestisi hindama ja väärtustama. 1. Meenikunno raba 1.1. Meenikunno raba Meenikunno raba asub Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas, Põl...
Sotsiaalne taju. Isikutaju Sotsiaalne taju on (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teiste inimeste kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Sotsiaalse taju, seaduspärasused ja mõjutavad protsessid: Valivus Organiseeritus Terviklikkus Meie taju on mõjutatud: Isiksus Intelligentsus Motivatsioon Võimed Kogemused Vilumused Eesmärgid Huvid Ootused Karikas või profiil? Mina-pilt. Enesehinnang Mina-pilt on psühholoogias inimese ettekujutus endast ja oma võimetest. Mina- pilt koosneb uskumustest ja teadmistest oma välimuse, tausta, päritolu, oskuste, huvide, võimete ja teadmiste kohta. Mina-pilt ja enesehinnang on otseses seoses - üks mõjutab teist ja vastupidi, kuid need on erinevad mõisted. Mina-pilt aitab juhtida, kontrollida ja reguleerida inimese tegevusi ja mõjutab inimese kohanemist uute olukordade, inimeste ja tegevustega. Mina-pilt ei ole kaasa sündinud, vaid kujune...
Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine · Pereplaneerimine + reproduktiivne tervis + seksuaalne tervis · Reproduktiivtervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte üksnes haiguse puudumine valdkonnas, mis puudutab reproduktiivsüsteemi ning selle talitlusi ja toimimist. · Reproduktiivtervis tähendab seda, et o inimesed on võimelised elama rahuldustpakkuvat ja turvalist seksuaalelu; o on võimalisud otsustama, et saada lapsi, kas, millal ja kui sageli. · Umbes 0,5% vahekordadest viivad munaraku viljastumiseni (maailmas). Ehk enamik vahekordi on seotud millegi muuga kui reproduktiivsusega. Üks suur mõjutaja on nt usk. Suhted on muutunud vabamaks. · Pereplaneerimine on üks inimõigustest, millega kaasneb õigus valida oma laste sündimise aeg ja arv nii, et iga laps oleks soovitud ja oodatud. See on õigus vältida soovimatute laste ...
NÕO REAALGÜMNAASIUM UURIMUS KAUBI KÜLAKALME PALEODEMOGRAAFILINE ANALÜÜS Palaeodemographic analysis of the skeletal material from Kaubi village cemetery KOOSTAJA: KRISTI JEEGER 11 C KLASS JUHENDAJA: KEN KALLING NÕO 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 1.1. Kalme asukoht. ...................................................................................................... 3 1.2. Kalme asukoha avastamine. ................................................................................... 3 1.3. Vanus ja leiud. ....................................................................................................... 3 1.4. Mat...
Geograafia Demograafia- ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku koostise ja rahvastikurühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. )uurib rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi) Demograafiline üleminek- rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Inimarengu indeks(HDI)- Kasutatakse riikide võrdlemiseks. Sellega hinnatakse inimeste elukvaliteeti ja heaolu riigis. (olulised koponendid on keskmine eluiga, haritus ja majanduse areng) Traditsiooniline rahvastikutüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Nüüdisaegne rahvastikutüüp- tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Demograafiline plahvatus- rahvastikuprotsess, mil suremus ...
Kes saab meid takistada, kui me midagi tõesti tahame?(A. H. Tammsaare) Kes meist ei oleks kuulnud ütlust "Suurim takistus edu saavutamise ees on hirm läbi kukkuda". Inimesed juba on sellised, et nähes kaugel raskusi, otsustavad nad alla anda. Kuid oma suurima soovi saavutamist ei takista ainult hirm läbikukkumise ees. Leitakse veel mitmeid põhjuseid, miks mitte oma tahtmise poole pürgida. Aga kõigi nende takistuste väljamõtlejaks on siiski inimene ise. Üks peamisi põhjuseid on hirm. Igal elusolendil on loomuses karta tundmatut asja ning teekond oma soovi juurde võib olla väga võõras. Kujutatakse ette, kuidas kõik kkku variseb ning kogu töö ja vaev läbi kukub. Keegi pole inimesele seda öelnud, isegi mitte vihjanud, et selline võimalus on, aga ikka kujutatakse seda endale ette. Hirmuga käsikäes käib ka enesekindlus. Kui pole piisavalt enesekindlust, ei julgeta ka ette võ...
Ökosüsteemid Raba Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, see on soo arengu viimane järk. Koos sademetega saab raba ka erinevaid mineraalaineid. Rabad on ümbritsevatest veekogudest kõrgemal, turbakiht on paks ja taimejuured põhjaveeni ei ulatu. Vesi koguneb seal väikestesse veekogudesse älvestesse ja laugastesse. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabadeks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kidurad männid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabad on puhtavee hoidlad ja rabavett võib ka juua, olenemata selle pruunikast värvusest, mille põhjustajaks on orgaanilised ained. Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Turbapinnasel kasvavad turbasamblad moodustavad oma halvasti lagunevate jäänuste ladestamisega üha juurde substraati sfagnumiturvast. See on kõrgsoole omane turvas. Rabataimkate on ...
Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks Tuumperekond- perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu last Uuspere- on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus Abielu- sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu- eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Kordusabielu- kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu Fiktiivabielu- abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku a...
VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine PUNETISED Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteperiood: 10 – 28 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine MUMPS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: pl...
1. Perekond – perekond on abielu või veresugulusel põhinev väike grupp inimesi, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond – ühisel aadressil elav inimeste grupp, kes kasutab ühiseid raha – ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end ühiseks leibkonnaks Tuumperekond – Pere mille moodustab kas mees ja naine või üks neist ning nende lapsed Laiendatud perekond – Pere kus lisaks vanematele ja lastele on ka näiteks mingid sugulased või hõimluskaaslased (läbi abielu) Uuspere – Pere kelle vähemalt ühel pereliikmel on olnud oma tuumperekond ja seekord on järgmine abielu Abielu – sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu – eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Fiktiivabileu – abielu mille ainsaks eesmärgiks on saada ametlikku paberi...
KULTUURILOOD I 30.09.2009 Sõda,rahu ja eepos Hektori ja tema nais ekohtumine justkui üks väikene rahu koht.Kas sõjal on mõtet?Kuidas sõdida,Andromake annab sõjastrateegilist nõu- kaitse,mitte ära ründa.Sest ta ei taha Hectorit kaotada.Hektor vastab argumendiga - au ei luba paigale jääda,linna müürid kaotada.Väike poeg kuuleb seda jutuajamist pealt.Hector ei taha poja ees häbisse jääda ja ei taha et tema naisest saaks orjatar.Kas on võimalik sõjale vastu hakata? Eleos - halastus,hoolimine Kleos - aupaiste Surra ei tohi põlvili,anumise läbi,haigusesse.Surema peab lahingu käigus.Endale armu paluda on väga ebaväärikas,kuid naistele on see lubatud. Iliase viimane vaatus lööb selle ümber: Priamos kaotas poja Hectori Achilleuse käe läbi ja läks tema laagrisse laipa tagasi paluma,et teda väärikalt matta.Sõjas/sõdalasel on võimatu kleost ja elost kokku viia - sophrosyne - mõõdutunne,moraalne ja emotsionaalne...
Kui tahad leida tõde, otsi pidid pöörduma tagasi on mees väljapääsmatus seda kirjandusest. oma endise elu juurde, et olukorras ta elab Mis on tõde? Soo on mitte päris põhja vajuda. viletsates oludes ja teeb midagi abstraktset, mida Miks ei saa kliiniku omaniku eest pole võimalik defineerida üksikindiviidid ühiskonda operatsioone. Ravicu elu ja mis o väga muuta, isegikui nad seda koosneb põhiliselt individuaalne. Me otsime väga sooviks? Ehk peitub joomisest. Kui mees oma tõde ja öeldakse, et tõde selles, et ennast kohtab Joani ja armub, parim tee selleni on läbi maailmast isoleerides on tunneb ta taas elurõõmu. kirjanduse. Igaühest raske seda parandada. Ravic võitleb õiguse eest sõltub, kuidas ta seda Seega peaks saada õnnelikuks, aga on kasutab. Võib-...
Inimigused ja kommunism Enamik inimesi nustub sellega, et igal inimesel peaks olema igus kindlatele asjadele, nagu niteks mitte saada piinatud vi orjastatud. Need phiigused peaksid olema kigile hesugused. Kui igused on riigis seadusega kaitstud, siis on need tsiviiligused. Inimigused Enamik RO liikmed on alla kirjutanud Inimiguste Hartale. Seal on kirjas mitmed phiigused, nagu igus elule ja igus oma arvamust avaldada. Erinevad rhmitused ks thtsatest igustest on vrdiguslikkus seaduse ees. Paraku ei kohelda inimesi vrdselt kas nahavrvi, soo vi vanuse prast. Vimu kuritarvitamine Mnikord eiravad riigid inimigusi. Niteks 1948.-1994.a ei lubatud mustadel luna-aafrikastel valida. Ka praegu rikutakse mitmel pool maailmas inimigusi. Kas tead? Naised said esimesena valimisiguse Uus-Meremaal 1893. aastal. Mnes riigis ei tohi naised veel praegugi valida. Kommunism Kommunism on usk, et hiskond peaks olema kommuun-kik jagaksid ksteisega tarvilikku...
Miks kooli kiusamine on diskrimineerimine? Ants Rootslane Diskrimineerimine tähendab inimesele mingite kitsenduste seadmist, ebasoodsama olukorra kujunemist, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise või teostamise võimalusi ainuüksi nende rassi, nahavärvi, soo, usuliste, poliitiliste või muude veendumuste, seksuaalse orientatsiooni, rahvusliku päritolu või muu asjaolu tõttu. Paljud inimesed peavad ainult füüsilist kiusamist vägivallaks aga see pole kindlasti nii, kuna füüsilise kiusamisega ei tehta isegi nii palju inimesele kahju, kui seda saab teha vaimse vägivallaga. Vaimse vägivallaga võib tekkida inimesel pikemaid vaimseid häireid. Vaimse terrori all kannatavad inimesed, võivad olla oma ülejäänud elu täiesti tasakaalutud. Need inimesed, kes ei ole tasakaalustatud hakkavad ka paljusid teisi vaimselt terroriseerima, kuna nende jaoks on õige, et keegi teine pea...
Pseudogeenid ja geenifragmendid Geeniperekondadesse kuuluvad sageli defektsed geenikoopiad (pseudogeenid), sisaldades tervet kodeerivat järjestust või selle osi ehk geenifragmente (puuduvad 3` või 5`otsad). Kanal 51, inimesel 19000 pseudogeeni, arvukalt tsentromeersetes piirkondades! Protsessimata pseudogeenid on tekkinud genoomse DNA tasemel duplikatsioonide tagajärjel, fragmenteeritud geenide osad aga ebavõrdse ristsiirde või õdekromatiidide vahetuse kaudu. Protsesseeritud pseudogeenid ja retrogeenid tulenevad RNA transkriptide pöördtranskriptsioonist (LINE-1 elemendid) ja integratsioonist genoomi. Protsesseeritud pseudogeenid sisaldavad funktsionaalse geeni eksoneid ja omavad tavaliselt ühes otsas oligo (dA)/(dT) järjestusi. Tekkinud retrotranspositsiooni tagajärjel cDNA-dest (üle 2000 ribosomaalse valgu protsesseeritud pseudogeeni). Tavaliselt ei ekspresseeru. Ekspresseeritud protsesseeritud geenid ehk retrogeenid on samuti tekkin...
1. Indrek tuleb tagasi Vargamäele Kade, õel ja pahatahtlik Otile truu Põgenes linna elu eest tagasi maale. Kaevas Teiste mitte usaldamine viis selleni, kraavi, et isa unistus saaks teoks. Oli et sai lõpuks väga haiget muutuste põhjus ja korraldaja. Vargamäe nore põlvkonna : Rõõmud: 2. Koosolek jõe süvendamiseks Vabam eluviis Suur tutvusringkond See oli vana Andrese ammune unistus kuigi Peod ja lustimine sellele mõttele tuli Indrek. Kassiaru ja Mäe olid omavahelises trumpamises, kes oma Armastus mõtte läbi surub. Looduse nautimine 3. Tiina tulek Vargamäele Perekonna kokkuhoidmine Mured: Paljud sündm...
Naiste ja meestevahelised suhted on erinevate sajandite vahetusel muutunud. Tänapäeval on asjad ikka väga teistmoodi, mehed ei hinda naisi enam nii väärikalt, mehed pigem valivad pere-elu asemel karjääri ning selle kõrvalt on naised nende jaoks rohkem lõbu, kui puhtalt elukaaslane. Kindalsti erineb ka meeste ja naiste lootused ja ootused elus. Naine tahab enamasti kindlustada oma tulevikku, seega on esikohale seatud kodu ja sellega kaasnevad esemed. Meestel on tihtipeale vaja jätta endast rikka ja kuulsa mehe mulje, sellepärast lisandub nende ostudesse kindlasti auto või mõni muu kallis sõiduvahend, mille taga paraku ei pruugi peituda ilus ja puhas kodu. Kui mees ja naine koos elavad, siis on kindel see,et mees on see, kes rohkem armukadetseb. Mees soovib, et teab naise plaanidest kõike,kus käib, mida teeb ning mis peamine,kellega ta kohtub. Tugevama soo esindajal on tihtipeale olemas omamisvajadus. Näiteks omada naist, autot, maja. K...
Referaat Soomaa rahvuspark, Parika looduskaitseala, parika järv ja aimla looduskeskus Koostaja:Annika Lettens Juhendaja:Endla Pesti 17.11.09 Sisukord 1. Soomaa rahvuspark.....................................................lk-3 2.Aimla looduskeskus............................................lk-4 2. Parika järv ja Parika raba...................................................................lk-5 Soomaa rahvuspark Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht lõkkekoht, Ruunaraipe lõkkekoht, Läti lõkkekoht, Öördi järve lõkkekoht Matkarada Tõramaa puisniidu matkarada (1,5 km) Muu Oksa ait Teabepunkt RMK teab...
Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiline kuuluvus Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu vanim 600-570 milj...
A POOL Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? Vastus: Muldade mitmekesisus, soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus, lubjarikaste muldade rohkus, muldade kivisus Nimeta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist Vastus: Kliima, lähtekivim, veeolud, pinnamood Mida nimetatakse leetumiseks? Vastus: Protsessi, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Milliseid niite nimetatakse sekundaarseteks niitudeks? Vastus: Inimtegevuse tulemusena tekkinud niite (enamik Eesti niite). Miks on looduskaitses oluline rahvusvaheline koostöö? Vastus: Kuna loodus ei tunnista piire, on rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel hädavajalik. Nt reovee sattumine merre mingi riigi rannikul mõjutab ka teiste sama mere ääres asuvate riikide rannikuid. Mida tähendab ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi madalik Juhendaja: teadur Are Kaasik Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti üks tasasemaid piirkondi jääb kagu-Eestisse. Peipsi järve lõunapoolne osa külgneb madalikuga, mis on nime saanud just järve enda järgi. Järve järgi nimetatud madal ala on Peipsi madalik. Alates sellest ajast, kui esimesed inimesed selle kaldad asustasid, on põhiliseks toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas. See raskesti ligipääsetav koht on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura 2000 nimekirjas ning rahvusvaheliselt tuntud. ...
Jaan Vahtra Kertu Uibo Elulugu Jaan Vahtra (23.05.1882 Võrumaa, Mooste vald 27.01.1947 Võru) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Ta õppis Vanaküla vallakoolis ja Räpina kihelkonnakoolis. Kunsti on õppinud mitmetes kunstikoolides : Riias, Peterburis. Põhitegevuseks oli kunst, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi ning illustreeris ka lasteraamatuid. Kirjanduse ja kunsti kõrvalt töötas ka Võrus ja Tartus gümnaasiumi joonistusõpetajana, hiljem ka õppejõuna Tartu kunstikoolis ,,Pallas". Ajakirjandus 1900 .aastast alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh Lastelehes. Aastatel 1906-1907 ilmus lasteajakirjas Laste-rõõm, koos ...
Ulukid Soo/Raba loomad Taimed EESTI ULUKID · välimuselt võib kergesti pidada suureks koeraks HUNT · lihaseline keha, jõulised jalgad, võimsad lõuad Canis lupus L. · sarnaneb idaeuroopa lambakoeraga · kiskja · hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem · tark, julge, vastupidav, kiire, tugev · hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel · tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm (harva üle 100 cm). · 32...50 kg (Eestis kütitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg) · 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. KARU Ursus arctos L. · suur, massiivne, hele-...
,,Vari" Juhan Liiv 1. Kuidas võiks laiemalt tõlgendada lauset ,,Kui seda metsa ees ei oleks" ? Kui Villu oli väike, elas ta koos oma vanaema Madliga Kukulinna saunas. Kui ta vanem mees oli, sai tema sõber, mõisahärra poeg Hugo talle sinna samasse koha, siis elas ta Kukulinnas valges majas. Väiksena oli ta alati igatsenud näha Peipsi järve, mis asus metsa taga. Arvan, et tegelikult see lause tähendas palju enamat, nimelt seda, et Villul polnud väiksena võimalik Peipsit vaatama minna, sest nad elasid kitsikuses. Vanemana võis see peamiselt iseloomustada tema enda elu. Nimelt, oli Villule esmakordsest kohtumisest alates olnud sümpaatne mõisas elav Helene, kes oli aga Hugo mõrsja. Samuti oli Villul suureks takistuseks enda edasiarendamisel tema koht ühiskonnas, nimelt oli ta ju olnud vaid lihtne talupoeg. 2. Miks on raamatul naiiv-utopistlik idülliline lõpp? Kas...
ANTIIKAJA TEATER Koostas: Liisi Reimaa 10a Ateenas ja teistes Kreeka linnades hakati ehitama suuri teatreid, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Nõnda ehitati Ateenasse Dionysose auks teater, mis mahutas kuni 30 tuhat vaatajat. Teater asus lahtise taeva all ja oli katuseta. Ülemised istmete read pealtvaatajaile olid raiutud otse kaljusse, alumised aga olid valmistatud marmorist ja puust. Need poolringis astangutena laskuvad istmeteread said amfiteatri nimetuse. Siin hakkasid pärastpoole esinema näitlejad, kuna koor jäi orkestrasse. Antiikteater koosnes seega kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ja ringikujuline väljak kahe sissekäiguga koori jaoks, mida hakati hiljem nimetama orkestraks. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skeene, mis oli etendusel taustaks ja kõlaseinaks. Kõige keerukam lavamasin oli tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taev...
Vari Juhan Liiv Sisukokkuvõte: Teose "Vari" peategelane on Villu, kes oli orb juba väikesest lapsest saati. Teos räägib vallavaestest, kes oma eluga hakkama ei saanud ja nad elasid nende jaoks ehitatud linnas, mis kandis nime Kukulinn. See linn oli räämaks, soo peale ehitatud, seal ei elanud eriti palju inimesi, elati väikestes hütikestes, kus oli väga kitsas ja see küla asus Peipsi ääres. Keegi ei pidanud sellest linnast lugu. Selle küla kõrval asus jõukas küla, Kuuse küla, kus elasid jõukad inimesed ja mõisapidajd. Kui Villu ema sureb, läeb ta kasulapseks Kuuse külla, kus teda ootsaid teda tahtvat peremees ja perenaine. Ta hakkab nende heaks tööle olles neile karjapoisiks. Villu esimeseks suuremaks unistuseks oli näha Peipsi järve, mis oli ka teose üheks läbivaks teemaks, kui see unistus oli Villul täitunud tahtis ta aina rohkem. ...
Suur Prantsuse revolutsioon (1789 – 1799) 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: I ja II seisuse (3%) privileegid III seisuse (97%) maksukoormus b) Poliitiline kriis: Absolutism kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi c) Rahandus- ja majanduskriis: riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) maksude tõstmisega rahva elu halvenes ikaldusaastad (1787 ja 1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni: GENERAALSTAADID I, II ja III seisus ▼ III seisus lahkub ja moodustab RAHVUSKOGU ▼ RK-ga liitub osa aadlikke ja moodustub ASUTAV KOGU Võttis vastu I põhiseaduse GS – seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK – ...
Koostajad: Kerli Karuks, Eret Niinemets Raba kirjeldus Raba on soo viimane arenguaste, mis inimese sekkumiseta võib püsida väliselt muutumatuna aastasadu taimede juured ei ulatu mineraalaineid sisaldavasse põhjavette; peavad hakkama saama sellega mis tuleb ülalt Taimestikult pole raba just liigirikas, aga siiski mitmekesine Elutingimused rabas on äärmuslikud: Liiga palju vett Liiga vähe toitaineid Liiga vähe hapnikku Liiga happeline keskkond RASKE ELU VÄHE LIIKE Organismid rabas rabakonn harilik mänd rohukonn sookask veekonn põder rästik valgejänes nastik hunt sookurg rebane turbasammal mäger puhmas kanarbik karu sookail pohl, sinikas, mustikas, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
