17. ja 18. sajandi mood
kunsti kandmiseks. Kasutati sea - ja karurasva, mis oli kallis ja soengut kanti
nädalaid, et see oleks piisavalt tasuv. Soengutes leidsid kodu närilised ja tööd
said lõhnameistrid, et kõike seda varjata. Samuti kasutati kratsimispulki, et
kõige elavaga soengus toime tulla.Teenust anti kodus, juuksurid olid väga
nõutud ja nad andsid nõu ja informeerisid teiste naiste garderoobist ehk jagasid
ohtralt ka mitmesugust informatsiooni.
RETSEPT: SONGUMEISTERDAMISE
· Võta veise luuüdi
· Eemalda kõik naha ja kondi jäänused
· Pane potti ja lisa natuke pähkliõli
· Sega korralikult, kuni viimase tükini
· Lisa õli kuni on täieliku vedel
· Nüüd natuke sidruni essentsi
· Veise luuüdi võib asendada ka karu rasvaga
Nii mehed kui ka naised puuderdasid oma soenguid. Daamid lisasid nisujahu
oma pärisjuustele, mehed aga suurtele valgetele parukatele. Parukamoodi jätkas
18