Kontaktseire ja kaugseire mõisted plussid ja miinused
olemasolu ja merepinna kohal tuule kiirust (lainevahu järgi). Arvestades, et Eestis on
näiteks detsembris otsest päikesepaistet keskmiselt vaid umbes 10% võimalikust ehk
20 tundi, võib antud kohta pidevalt jälgivalt (geostatsionaarselt) satelliidilt kõlblikku
pilti oodata päevi või nädalaid.
Paljude vajalike suuruste jaoks kaugseiremeetodid lihtsalt puuduvad või ei ole küllalt
täpsed. Valdav enamik meteoroloogiliste (ilmaennustus-) mudelite algandmetest
saadakse jätkuvalt sondpallide ja maapealsete vaatlustega. Ainult sel moel saab
määrata õhurõhu kõigis kolmes mõõtmes, ilma milleta ei saa ükski mudel
põhimõtteliselt töötada. Viimastel aastakümnetel on selle kõrvale kerkinud maapealse
ilmaradari andmestik, mille põhjal saab määrata pilvede veehulga, mis on tähtis nii
sademete kui atmosfääri termodünaamika seisukohalt.
Ka enamik saasteaineid ei jäta endast piisavalt tugevat ja üheselt tõlgendatavat jälge
annaabi.ee 
