Pauli käis Döblingeri gümnaasiumis ja lõpetas selle aastal 1918. Ta oli suurepärane õpilane kõikides ainetes, veidi nõrgemad teistest olid keeletunnid, kuid neiski sai ta teistega võrreldes häid hindeid. Ta õppis iseseisvalt lisaks kõrgemat matemaatikat ning Albert Einsteini relatiivsusteooriat. Ainult kaks kuud pärast lõpetamist avaldas ta oma esimese teose Albert Einsteini relatiivsusteooria kohta. Samuti käis ta Ludwig-Maximilian ülikoolis Münchenis, kus teda õpetas Arnold Sommerfeld, kes oli tuntud saksa füüsik. Juulis 1921 sai ta doktorikraadi. Sommerfeld palus Paulil arvustada relatiivsusteooriat ,,Encyklopaedie der mathematischen Wissenschaften" jaoks. Kaks kuud pärast doktorikraadi saamist lõpetas Pauli oma 237-leheküljelise artikli relatiivsusteooria kohta ning vaimustas teadlasi füüsikaringkonnas oma geniaalsusega juba nii varajases vanuses. Seda kirjutist ülistas ka Einstein ise ja Pauli teost kasutatakse viitena sellele teemale tänapäevani.
vahega. Aastal 1913 kasutas Niels Bohr kvantiseeritud energianivoode kontseptsiooni vesiniku aatomi spektrijoonte seletamiseks. Tema järgi nime saanud Bohri aatomimudel lähtub sellest, et elektron tiirleb vesiniku aatomis ümber tuuma teatud kindlal energianivool. Seejuures vaadeldakse elektroni osakesena, mis käitub klassikaliselt, välja arvatud selle poolest, et tema energial võivad olla ainult teatud kindlad väärtused. Teised teoreetikud, eriti Arnold Sommerfeld, täiustasid Bohri aatomimudelit, et seda saaks kasutada ka teiste aatomite spektrite seletamiseks. Muu hulgas postuleeriti elektronide ellipsikujulised trajektoorid (Bohri-Sommerfeldi aatomimudel). Rahuldava seletuseni siiski ei jõutud. Bohri aatomimudeli postulaatidel polnud ka põhjendust, nii et see ei võimaldanud nähtuste olemuse sügavamat mõistmist.
annaabi.ee 
