Kondserdi arvutus Mina käisin 25.septembril Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit ,,Maskiball", mis oli kolmes vaatuses ja itaalia keeles. Ooper esietendus 17. veebruaril 1859, Roomas (Teatro Apollo) Antonio Somma libretole kirjutatud ooper räägib kirest, armastusest, poliitilistest intriigidest ja elu keerdkäikudest. Oli pingeline aeg, kuningavõimu taheti kukutada. Kuningas Gustav III oli armunud oma parima sõbra ja peaministri naisesse Ameliasse, naine osutas talle ka vastuarmastust. Naine soovis aga oma mehele truuks jääda ja läks nõia juurde, et see tema lubamatud tunded kininga vastu ära võtaks. Segastel asjaoludel Amelia suri. Too sama nõid
Tallinna Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Giuseppe Verdi ,,Maskiball" Antonio Somma libreto Eugene Scribe'i näidendi ,,Gustav III ehk maskiball" ainetel XXX XXX 11A Tallinn 2010 Käisin teisipäeval 18. mail 2010 kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Giuseppe Verdi romantilist ooperit ,,Maskiball". ,,Maskiball" on klassikaline ooper, mis kuulub koos ooperitega ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Aida" ja ,,La Traviata'ga" Giuseppe Verdi tuntumate teoste hulka,
Kuid peagi rinne eos stabiliseerus. vastaspooled kaevusid maasse. Algas positsiooni ehk kaevikusõda selles kasutati peamiselt suurtükke kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid mürkgaase ja tanke. Kaevikute kohal käis sootuks uutmoodi võitlus-õhusõda. Rinde joon ei muutunud kuigivõrd peaaegu sõja lõpuni, ehkki iga maalapi pärast valati ohtralt verd. Nii langes 1916 aastal 10 kuuses verduni lahingus umbes 1000 000 meest. Ligi neljakuuses somma lahingus langes ligi 1,3 miljonit meest, ilma, et kumbki pool oleks midagi märkimisväärset saavutanud. Idarindel õnnestus sakslastel tagasi tõrjuda venemaa rutakas sissetung Ida- Preisimaale. Seevastu said austerlased venelastelt kohe sõja algul nii rängalt lüüa, et õieti ei toibunudki sellest enam. 1915 aastal koondasid keskriigid oma peajõud itta, murdsid rinde läbi ja liikusid kaugele edasi , kuid vene armeed otsustavalt purustada ei õnnestunud. Ka idarindel tekkis pati seis
kõrgusesse pürgimata. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Mõningatel juhtudel, kui maapõuest kerkiv magma sisaldab palju gaase ja tardub kiiresti, ummistades vulkaanilõõri ülaosa, võib kogu vulkaanikoonus õhku lennata. Siis tekib maapinda lai plahvatuskaldeeraks. Ei ole haruldase juhtumid, kus kaldeera põhjas, vana lõõri kohale kasvab uus vulkaanikoonus. Nii näiteks on ka Vesuuv kerkinud umbes 6000 eKr moodustunud Somma-nimelise hiigelkaldeera kohale, olles hiljemgi üle elanud mitmeid purustusi ja taassünde.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 3.3 Lõhanguvulkaanid Vulkaanid paiknevad neis kohtades, kus esinevad Maa vahevöö ainese keskevood, mis maakoores leiduvate lõhede kaudu magma maapinnale välja murravad. Enamasti leiab see aset hiiglaslike, liikuvate maakoore laamade servadel. Üheks sellise kohaks on
õnnelik ja armunud koos krahviga. Ta on oma ruumides, üksi. Krahvinna meeleolu on melanhoolne, aga lootusrikas: ta on ju veel noor! Aariat lauldes soovib krahvinna krahvi taas endasse armuma panna, ta ei ole kaotanud lootust oma mees õigele teele juhatada, lootes iseenda meelekindlusele ja naiselikule kavalusele ning oma toatüdruku Susanna abile. 2. G. Verdi “Maskiball”/ “Un ballo in maschera” (1859). Libreto on kirjutanud Antonio Somma Eugène Scribe´i näidendi “Gustav III ehk Maskiball”/”Gustave III, ou Le Bal masqué” (1833) põhjal. Ooper leiab asset Bostonis 17. Sajandil. Ooperit peetakse Verdi hilise stiili kujunemise perioodi teoseks. Sisu: Krahv Riccardo on inglise koloonia valgustatud valitseja Bostonis (Charles II valitsusajal). Üks grupp aristokraate aga peab tema vastu vandenõu. Riccardo armastab Ameliat (salaja), kes on aga Renato abikaasa. Renato on Riccardo kirjutaja ja ustav sõber
on sugestiivne nimikangelane, samuti rida sisukaid episoode. Viiekümnendate aastate viimasele ooperile, "Maskiballile" osakssaanud hiilgav menu kompenseeris "Simone Boccanegra" ja "Aroldo" nurjumise küllaga. 1792. a. maskiballil tapetud Rootsi kuninga saatusest pajatav E. Scribe'i draama "Gustav III" meeldis Verdile ning ta võttis 17 A. Somma kõrval ise libreto koostamisest innukalt osa. Muusika kirjutamine edenes hoogsalt ning 1857. a. lõpuks oli "Gustav III" peaaegu valmis. Partituuri viimistlemiseks ja lavastustööde juhtimiseks "San Carlo" teatris sõitis Verdi Naapolisse. Kõik laabus suurepäraselt, kuni ootamatu telegramm eduka ettevalmistusperioodi segi paiskas. Teade ebaõnnestunud atentaadist Napoleon IIIle pani tsensori veelgi vilkamalt tööle ning
annaabi.ee 
