Norra
1840ndatel. Rahvamuinasjuttude rahvalikul keelel oli suur tähtsus norra kirjakeele ja norra
kirjanduse kujunemisel.
20. sajandi esimese poole mõjukamad kirjanikud olid Sigrid Undset ja Knut Hamsun, kes
mõlemad olid poliitiliselt konservatiivsed. Mõlemad on saanud Nobeli kirjandusauhinna.
Teise maailmasõja järel oli norra kirjandus väga mitmekesine, ulatudes Jens Bjørneboe ja Agnar
Mykles kultuuriradikalismist Dag Solstadi vasakradikaalse modernismini ja Erlend
Loe naivismini. Tänapäeva autoritest on tuntud Jan Kjærstad, Lars Saabye Christensen ja Erik
Fosnes Hansen. Jon Fosse on Henrik Ibseni kõrval mängituim norra näitekirjanik; 21. sajandi
alguses oli ta Euroopa mängituim nüüdiskirjanik. On ka populaarseid krimikirjanikke, kelle seas
on Gunnar Staalesen ja Anne Holt.
Kunst
Algupärane norra maalikunst kujunes välja maastikumaalist 19. sajandi alguskümnenditel.