Litosfäär
tagajärjel toimuvad maalihked, mis sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase
niiskussisaldusest. Maalihete looduslikku tekkimist soodustab kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti
deformeeruvate setete (savi) lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitte läbilaskvate setete (liiv) all. Varisemise ja
maalihkeid esineb sagedasti mäestikupiirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine.
Erinevalt libisemisest ei saa voolamine (solifunktsiooni) korral kindlat materjali liikumise pinda eristada ning
aineosakesed liiguvad nõlvast alla voolates ka üksteise suhtes, mis tähendab, et materjal voolavas pinnases seguneb.
Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja selle toimumiseks ei piisa ainult gravitatsioonijõust.
Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja
elusorganismide toimel