Solidaarvõlgnike omavahelised suhted Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kui solidaarkohustus seisneb muus kui raha maksmises, võib kohustuse täitnud solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt üksnes rahalist hüvitist. Solidaarvõlgnik võib teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele. Kulutuste hüvitamist ei või nõuda, kui kulutused on seotud üksnes selle solidaarvõlgniku isikuga. Kui mõni solidaarvõlgnik ei ole talle langevat osa kohustusest kohustuse täitnud
solidaarvõlgnikud. § 66. Nõudest loobumine (1) Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. (2) Kui võlausaldaja on kellegagi solidaarvõlgnikest kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud. Solidaarvõlgnik võib teiste solidaarvõlgnike nimel anda nõustumuse võlausaldaja ettepanekule selle kohta, et võlausaldaja loobub tasuta oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike suhtes. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui võlausaldaja loobus oma nõudest solidaarvõlgniku vastu enne solidaarkohustuse tekkimist. § 67. Solidaarvõlgnike vastuväited (1) Kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud
selle vabatahtliku täitmatajätmisega. Käendaja peab arvestama, et võlausaldajal on õigus tema vastu nõue esitada. Vastasel korral ei saaks võlausaldaja täies ulatuses oma materiaalõiguslikke nõudeid realiseerida (vt otsuse p 16). 20. Kolleegium märgib, et teistsuguse seisukoha järgi peaks võlausaldaja alati esitama hagi kõikide solidaarvõlgnike vastu, kui ta sooviks end kaitsta riigilõivu hüvitamata jätmise vastu. Kui nõude rahuldaks solidaarvõlgnik, kelle vastu ei ole hagi esitatud, jääksid kohtukulud alati hageja kanda. See ei oleks kolleegiumi arvates käendussuhte õigusliku iseloomuga kooskõlas. 21. Kolleegium juhib tähelepanu VÕS § 69 lgle 5 ja §le 152. Vastavalt VÕS § 69 lgle 5 võib solidaarvõlgnik teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele. Võlaõigusseaduse § 152 sätestab käendaja tagasinõude põhivõlgniku
võlasuhte subjektid-Võlgnike paljusus: osavõlgnikud, ühisvõlgnikud ja solidaarvõlgnikud Võlausaldajate paljusus: osavõlausaldajad, ühisvõlausaldajad ja solidaarvõlausaldajad. Osavõlgnikud - kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Ühisvõlgnikud kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt. Solidaarvõlgnik- Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Osavõlausaldajad kui sama osadeks jagatav kohustus tuleb täita mitmele võlausaldajale, on igaühel neist õigus nõuda kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas. Ühisvõlausaldajad kui mitu võlausaldajat võivad nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt, on
Nõudest loobumine ja negatiivne võlatunnistus. (1) Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. (2) Kui võlausaldaja on kellegagi solidaarvõlgnikest kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud. Solidaarvõlgnik võib teiste solidaarvõlgnike nimel anda nõustumuse võlausaldaja ettepanekule selle kohta, et võlausaldaja loobub tasuta oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike suhtes. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui võlausaldaja loobus oma nõudest solidaarvõlgniku vastu enne solidaarkohustuse tekkimist. Negatiivne võlatunistus (2) Kui teine pool ei vaidlusta talle edastatud saldot mõistliku aja jooksul, loetakse, et saldo on õige.
kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud (vt VÕS § 66 lg 2). 87. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike omavahelised suhted? Kui üks solidaarvõlgnikest täidab võlausaldaja nõude täielikult, läheb talle üle võlausaldajate nõue teiste võlgnike vastu (VÕS § 69 lg 2). Seda nõuet nimetatakse solidaarvõlgniku regressi ehk tagasinõudeks. Kui solidaarkohustus seisnes muus kui raha maksmises, võib kohustuse täitnud solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt üksnes rahalist hüvitist (vt VÕS § 69 lg 4). Teisiti on solidaarvõlgniku regressiõigus reguleeritud ainult ühishüpoteegi puhul. Võlausaldaja nõude rahuldanud kinnisasja omaniku regressiõigus ei ole seadusega garanteeritud, vaid tuleneb ühisvõlgnike kokkuleppest 88. Mille poolest erinevad osa-, ühis- ja solidaarvõlausaldajad? Osavõlausaldajatega on tegemist siis, kui iga võlausaldajaks olev isik võib
esitades muu ühemõttelise taganemisavalduse. 12. Osavõlgnikud, solidaarvõlgnikud ja ühisvõlgnikud Osavõlgnik. Kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades. Ühisvõlgnikud. Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt. Solidaarvõlgnik. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. 13. Osa-, ühis- ja solidaarvõlausaldajad Osavõlausaldaja
Asjaolud: Anneli Vinkli hagi Osaühingu Saare Arendusbüroo Grupp vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Õiguslik probleem: Kas üks solidaarvõlausaldaja saab kasutada kogu solidaarvõlausaldajate kasuks välja mõistetud summat tasaarvestuse tegemiseks kehtivalt ka teise solidaarvõlausaldaja suhtes? RK: „Seadusest ei tulene keeldu selliselt tasaarvestust teha erinevalt nt VÕS § 67 lg 1 kolmandas lauses sätestatust, mille kohaselt võib iga solidaarvõlgnik võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega. Solidaarvõlausaldajate vahelistes suhetes vastab VÕS § 67 lg 1 kolmandale lausele VÕS § 74 lg 4, st solidaarvõlausaldaja ei saa kasutada tasaarvestuseks nõuet, mis kuulub ainult teisele solidaarvõlausaldajale.“ RKTKo 3-2-1-46-17, p 16, 31 – kinnistu üleandmiskohustuse täitmine ja vastutus rikkumise eest isikute paljususe korral Asjaolud: Edwin Nordeni hagi Pilleriin Järve vastu 2578 euro saamiseks Õiguslik probleem:
Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Nõuded solidaarvõlgniku pankroti puhul: Kui võlgnik vastutab võlausaldaja ees solidaarselt teise isikuga, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu nõude kas tervikuna või osaliselt. Kui solidaarvõlgnik on osa võlast tasunud, arvatakse see osa nõudest maha. Nõuded äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku vastu: Täis- või usaldusühingu, tulundusühistu või Euroopa majandushuviühingu pankroti korral on halduril õigus esitada nõuded äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku või liikme vastu. Nõude rahuldamisest saadu kuulub pankrotivarasse. Tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevad nõuded: Võlausaldaja
Selline kokkulepe laieneb ka teistele võlgnikele ning võlausaldaja ei saa enam täitmisnõuet esitada. Samuti on ühel võlgnikul õigus teiste nimel nõudest loobumise ettepanek vastu võtta. 23 Nõudest loobumisel ühe võlgniku suhtes jääb aga kohustuse täitnud solidaarvõlgnikel tagasinõudeõigus kohustusest vabastatud võlgniku vastu osas, mis langeb sellele võlgnikule nende omavahelistes suhtes. Solidaarvõlgnik, kelle suhtes võlausaldaja nõudest loobus, vabaneb kohustusest solidaarvõlgnike vahelises sisesuhtes ainult siis, kui võlausaldaja vähendas oma nõuet ulatuses, mis omavahelises suhtes sellele võlgnikule langes (VÕS § 69 lg 3). Võlausaldaja võib nõudest ühe solidaarvõlgniku vastu loobuda ka enne solidaarkohustuse tekkimist (VÕS § 66 lg 3). Vastavalt VÕS § 69 lg-le 1 peavad solidaarvõlgnikud omavahelistes suhetes niivõrd, kui see ei ole
Selline kokkulepe laieneb ka teistele võlgnikele ning võlausaldaja ei saa enam täitmisnõuet esitada. Samuti on ühel võlgnikul õigus teiste nimel nõudest loobumise ettepanek vastu võtta. 23 Nõudest loobumisel ühe võlgniku suhtes jääb aga kohustuse täitnud solidaarvõlgnikel tagasinõudeõigus kohustusest vabastatud võlgniku vastu osas, mis langeb sellele võlgnikule nende omavahelistes suhtes. Solidaarvõlgnik, kelle suhtes võlausaldaja nõudest loobus, vabaneb kohustusest solidaarvõlgnike vahelises sisesuhtes ainult siis, kui võlausaldaja vähendas oma nõuet ulatuses, mis omavahelises suhtes sellele võlgnikule langes (VÕS § 69 lg 3). Võlausaldaja võib nõudest ühe solidaarvõlgniku vastu loobuda ka enne solidaarkohustuse tekkimist (VÕS § 66 lg 3). Vastavalt VÕS § 69 lg-le 1 peavad solidaarvõlgnikud omavahelistes suhetes niivõrd, kui see ei ole
poolt vabastab täitmise kohustusest vastavas ulatuses ka ülejäänud solidaarvõlgnikud - solidaarvõlgnike vastuväited: § 67 - asjaolude kehtivus solidaarvõlgnike suhtes: § 68 Solidaarvõlgnike omavahelised suhted - legaaltsessioon: solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (§69 lg 2) regressi ehk tagasinõue - regressinõudega saab kohustuse täitnud solidaarvõlgnik ülejäänud võlgnikelt põhimõtteliselt nõuda sama, mida saanuks nendelt nõuda võlausaldaja, sest toimub nõude üleminek seaduse alusel, mis ei muuda vastava nõude sisu - eeldatakse, et omavahelistes suhetes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades (§69 lg 1) - mitterahalise kohustuse täitmisel: õigus nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt rahalist hüvitist (§69 lg 4) - mõistlike kulutuste hüvitamise nõue (§ 69 lg 5)
kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud (vt VÕS § 66 lg 2). 87. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike omavahelised suhted? Kui üks solidaarvõlgnikest täidab võlausaldaja nõude täielikult, läheb talle üle võlausaldajate nõue teiste võlgnike vastu (VÕS § 69 lg 2). Seda nõuet nimetatakse solidaarvõlgniku regressi ehk tagasinõudeks. Kui solidaarkohustus seisnes muus kui raha maksmises, võib kohustuse täitnud solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt üksnes rahalist hüvitist (vt VÕS § 69 lg 4). Teisiti on solidaarvõlgniku regressiõigus reguleeritud ainult ühishüpoteegi puhul. Võlausaldaja nõude rahuldanud kinnisasja omaniku regressiõigus ei ole seadusega garanteeritud, vaid tuleneb ühisvõlgnike kokkuleppest 88. Mille poolest erinevad osa-, ühis- ja solidaarvõlausaldajad? Osavõlausaldajatega on tegemist siis, kui iga võlausaldajaks olev isik võib
pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Nõuded solidaarvõlgniku pankroti puhul: Kui võlgnik vastutab võlausaldaja ees solidaarselt teise isikuga, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu nõude kas tervikuna või osaliselt. Kui solidaarvõlgnik on osa võlast tasunud, arvatakse see osa nõudest maha. Nõuded äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku vastu: Täis- või usaldusühingu, tulundusühistu või Euroopa majandushuviühingu pankroti korral on halduril õigus esitada nõuded äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku või liikme vastu. Nõude rahuldamisest saadu kuulub pankrotivarasse. Tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevad nõuded:
Lepinguliste kõrvalkohustuste täitmiseks pole KAA. ÄRA vaata 3-2-1-44-11 VAID 3-2-1-23-16. Viimasest lahendist tuleneb selgelt, et kui lepingu täitmisega on soodustatud kolmandat isikut, ei ole lepingupoolel võimalik tema vastu esitada nõudeid EI KAA ega alusetu rikastumise alusel. Seadusest tulenev kohustus välistab KAA sätete kohaldamise (nt vanemad ei saa lapselt küsida KAA nõude alusel kogu raha välja, mille nad on 18 aasta jooksul kulutanud). Nt solidaarvõlgnik, kes täidab ülejäänud kahe osas ka (täies ulatuses) võlamakse, ei aja sellega teiste võlgnike asja, vaid saab nõuda teistel alustel (saab võlausaldaja nõude endale va teda puudutavas osas). 3-2-1-33-13, RK leidis, et kui korteriomanikele osutatakse ilma lepinguta vee- ja kanalisatsiooniteenust, siis nõuded KAA alusel on võimalikud, aga kõik omanikud vastutavad osavõlgnikena, mitte solidaarvõlgnikena. Peaks kehtima ka siis, kui asjaajaja
Kuid võlausaldaja võib kokkuleppel ühe võlgnikuga loobuda nõudest kõikide võlgnike suhtes (VÕS § 66 lg 2). Selline kokkulepe laieneb ka teistele võlgnikele ning võlausaldaja ei saa enam täitmisnõuet esitada Kui kohustus ei ole veel täidetud, siis peavad kõik kaasa aitama sellele, et kohustus oleks täidetud ja et igale solidaarvõlgnikule langev osa ei ületaks talle langevat määra. Kohustuse mittetäitmisel vastutab kohustust rikkunud solidaarvõlgnik teiste võlgnike ees. Vastavalt jaotamisprintsiibile (VÕS § 69 lg 6) vastutavad kõik ülejäänud kohustuse täitmise eest, kui üks võlgnikest ei suuda oma kohustust täita Kui solidaarkohustus seisneb muus kui raha maksmises, võib kohustuse täitnud solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt üksnes rahalist hüvitust (VÕS § 69 lg 4). Seega kuulub solidaarvõlgnikule täitmise korral teiste solidaarvõlgnike vastu
. * 3-2-1-87-06: C ei peagi olema soodustatud isik.. ikkagi ei ole KAA võlasuhet * 3-2-1-44-11: pigem vastupidine seisukoht... nende kolmandante isikute suhtes, kes ei ole soodustatud isikud, ei ole KAA kohaldamine välistatud. (nii on loogiline kah!) Näited: Kui kohustus tuleneb seadusest, siis üldjuhul KAA-d ei ole (nt vanema kohustus pidada üleval oma last). skeem solidaarvõlgnikega.. kui üks solidaarvõlgnik ära maksab, siis ei ole see teiste võlgnike suhtes KAA (3-2-1-70-06) 35. Mida tähendab õigustatud KAA eeldus asjaajamise vastamine soodustatu huvile ja tege- likule tahtele ning mille poolest erineb see eeldus KAA heakskiitmisest? Soodustatu huvi tuleb hinnata objektiivselt - on või ei ole. Tegelik tahe - peab olema asjaajamiseks oma tahet avaldanud.
Eeldatakse, et osade suurus on võrdne v.a. kui seadusest või lepingust tuleneb teisiti. 2. Solidaarse kohustuse puhul võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist igalt võlgnikult eraldi, mõnelt neist eraldi või kõigilt ühiselt, kuigi kokku mitte rohkem, kui on tervikuna see võlakohustus. Ka solidaarse kohustuse puhul eeldatakse osade võrdsust. Võlgnikud ei vabane kohustusest enne, kui kogu kohustus on täidetud. Kreeditoril, kelle nõuet üks solidaarvõlgnik täielikult ei rahuldanud, on õigus saamata jäänud osa sisse nõuda ülejäänud solidaarsetelt võlgnikelt. Solidaarvõlgnikud on kreeditori ees kohustatud seni kuni nõue on täielikult täidetud. Solidaarvõlgniku puhul tuleb eristada kaht erinevat suhet: 1. Solidaarvõlgniku suhe võlausaldajaga 2. Solidaarvõlgnike omavahelised suhted
annaabi.ee 
