Kui on vaja masinat tõsta või langetada, lastakse sealt õhku patjadesse. Kompressor tagab, et paak oleks kõguaeg täidetud suruõhuga. · Solenoidklappidega plokk plokk, kus tagatakse kõikide õhkpatjade täitmine/tühjenemine. Õhku juhitakse igale padjale vastavalt vajadusele solenoid klappide abil. Enamasti on see elektriliselt juhitav. Osadel masinadel see plokk puudub, sel juhul on igal õhkpadjal eraldi solenoidklapp, mida siis juhtplokk elektrooniliselt juhib. · Õhkvedrustuse elektrooniline juhtplokk ("aju") elektrooniline plokk, mis juhib solenoidklappidega plokki vastavalt vedrustusele antud käskudele. · Õhkvedrustuse kõrguseandur andur, mis teavitab juhtplokki hetkelisest vedrustuse kõrgusest. Need on siis peamised komponendid, mis on õhkvedrustuse tööks vajalikud. Siia kuuluvad veel juurde ka õhutorud, õhufilter, ülerõhuklapp, õhukuivati, juhtmestik jne.
täidab separaatori liikuva põhja ja trumli alumise poole (4) vahelise veesärgi ja vee tsentrifugaaljõud hoiab seda tihedalt vastu separaatori kaanes olevat tihendusrõngast. Operatiivvee juhttaldriku (12) spiraalvedrude survel on veesärgist drenaaztorude (11) kaudu vee äravool suletud. Toimub normaalne keskkonna separeerimine. Osalise tühjenduse korral avatakse programmjuhtimisega survesüsteemist peale reduktsioonklappi osalise tühjenduse solenoidklapp ja juhitakse madalale rõhule redutseeritud lisavesi kambrisse (15). Lisavesi täidab kambri, vee eraldusjoon läheneb trumli telje suunas ja liigub alumise ühenduskanali kaudu juhttaldriku ja trumli alumise poole vahele operatiivkambri ja sealt kolme kalibreeritud düüsi (13) kaudu osaliselt välja. Kui operatiivkambris vee rõhu poolt tekitatud jõud ületab vedrude elastsusjõu, liigub operatiivvee juhttaldrik (12) alla, avanevad liugpõhja
sisselaske kui ka väljalaske nukkvõllil on kolm nukki. Kaks välimist nukki (sekundaar) jagavad sama profiili ning keskmine (primaar) on suurema tõusu ja kestvusega. Samuti on nookureid iga silindri kohta kolm, nii sisse kui väljalaske puhul. Võll mille peal nookurid paiknevad on seest õõnes ning avadega, millega on võimalik juhtida õlisurvet nookuri kanalisse. Nookurites asetsevad riivistus liugurid (Foto 4). Selleks, et riivistus liugureid juhtida on kasutusele võetud solenoidklapp, mis asetseb plokikaanes, millega juhitakse juhtseadmelt signaali saades rõhul all õli nookurite võlli ning sealt nookuri riivistus liuguritele, mistõttu nookurid lukustuvad omavahel, selle tulemusel kandvaks nukaks jääb keskmine, ehk suurema tõusu ja kestvusega nukk. Kui solenoidklapp lõpetab rõhu all oleva õli juhtimist siis lukustus vabastatakse vedru toimel. Vabas olekus on kandvateks kaks äärmist nookurit.
tagasisidesign5-elektomagneetiline juhtklapp6-mikrolülitikontaktid, 7- pneumoklapp, 8- piimaklapp gutatud solenoidi Klappi tüüritakse madalapingelise alalisvoolu signaaliga (2), mis rakendab klapi korpuse ülaossa paigutatud solenoidi(5) Pneumaatilise piimaklapi ehitus: 1- piima sisestusotsik, 2, 3- piima väljutuse otsikud, 4- klapi sulgurid, 5- survekamber, 6- suruõhu toru, 7- solenoidklapp, 8- suruõhu sisestusotsik, 9-mikrolüliti10-juhtvarras11-eralduskamber12-vedru13- klemmliistu kate Klapp koosneb piimatorustikule kinnituvast piimaklappide süsteemist, kusjuures piima sissevool on ette nähtud ava 1 kaudu. See suunatakse kakasikklapi 4 abil kas üleval paikneva ava 2 või alumise ava 3 kaudu välja 2kaudu väljub piim.klapikambrit eraldab klapi täiturmehhanismist membraan ja eralduskamber 11
Põlemisprotsessi visuaalseks jälgimiseks ja vajadusel selle reguleerimiseks on kolde seinas kuumuskindla klaasiga varustatud vaateaknad (mitme pihustiga kateldes iga pihusti juures). Kaitse- ja signalisatsioonisüsteemide automaatseks rakendamiseks on kaasaegsetel kateldel põlemisprotsessi pidevalt jälgivad, eraldi paiknevad või põletile monteeritud fotoelemendid, mis registreerivad leegi süttimise ning kustumise. Katla kaitsesüsteemi tähtis komponent on kiirelt toimiv solenoidklapp kütusetorustikul enne pihustit, mis sulgub automaatselt või suletakse käsitsi juhtpuldist katla tööparameetrite tõusmisel kriitiliste väärtusteni, vee taseme langemisel alla lubatud alumise piiri, leegi kustumisel koldes vm ebanormaalsuste ilmnemisel katla töös. VIII – 2 Automatiseeritud programm-juhtimisega põletid“Monarch Neid kasutatakse laeva abikateldes ning nad tagavad katelde töö ilma alalise vahita ja nad on
Kontrollklapp liigub samuti äärmisesse asendisse ja avab kanalid, mille kaudu pääseb õli pumpadest roolimasinasse ja roolimasinast tagasi õli tanki. Selle tulemusena pannakse roolirumpel liikuma. Roolimasinal on kaitseklapp, et vältida ülerõhku masinas, kaitseklapp avaneb rõhul 65bar. Õlipumpadeks on Leistritz’i kruvipumbad: Mark L3 MF 60-96 Pöörete arv 1500p/min Tootlikkus 213l/min Solenoidklapp: 63 Mark Vicers 24V DC Kasutatav õli Bartran HV-68 4.3. Ankrupeli Valmistaja Rolls-Royce Tüüp kombineeritud haalamis-ankrupeli Tõstekiirused 228kN 0-9m/min Max jõud 343kN Piduri jõud 1661kN Elektrimootor 1140p/min, 44kW Ankru heiskamine automaatsüsteemiga:
Suuremates seadmetes kasutatakse kottfiltreid ka teise astmena multitsüklonite järel. 101(113) Villu Vares Energia ja keskkond A. Filtreerimine, B. Regenereerimine Joonis 10.90. Impulsspuhastusega kottfilter.1 korpus; 2 filterelement; 3 Venturi plaat; 4 Venturi; 5 suruõhukollektor; 6 sektorlukk; 7 solenoidklapp; 8 manomeeter. 10.3.4 Elektrifiltrid Elektrifiltris (vt Joonis 10 .91) liigub puhastatav gaas läbi elektrivälja ja tahked osakesed sadenevad seejuures elektroodidele. Elektroodidele antakse alaldatud kõrgepinge, kusjuures koroneeriv elektrood on tavaliselt negatiivne. Kõrgepinge tekitab elektroodide vahel koroona ning suurem osa gaasi elektroodide vahel ioniseerub negatiivselt. Negatiivsed ioonid liiguvad elektrivälja toimel sadestuselektroodidele
annaabi.ee 
